Foto: Pixabay

Jahindus ja laskesport toovad Euroopa majandusse aastas 180 miljardit eurot. Eestis ulatub nende tegevuste majanduslik mõju 377 miljoni euroni, pakkudes tööd enam kui 3200 inimesele.

Kuigi tulirelvade ja laskemoona tootmine on Eestis pea olematu, ulatub kogu valdkonna väärtusahel – alates relvakomponentide tootmisest ja laskemoona impordist kuni jahinduse, laskespordi ja nendega seotud teenusteni – märkimisväärse majandusliku ja tööhõivelise mõjuni.

Ülevaade Eesti tulirelvade ja laskemoona tootmisest ning sektori ettevõtetest

Eesti tulirelvatööstus koosneb ühest ettevõttest ja annab tööd viiele töötajale. Kogukäive on 777 465 eurot.

2021. aasta eksport oli 276 000 eurot. Eesti ekspordib peamiselt spordi-, jahi- ja märgilaskmise haavlipüsse (kategooria: 930330), kusjuures Läti on kõige olulisem turg. Import seevastu ulatub 1 311 000 euroni.

Riik impordib peamiselt revolvreid ja püstoleid (kategooria: 930200). Peamiseks tarnijaks on Austria. Seetõttu oli Eesti tulirelvade sektoris kaubandusdefitsiit 1 035 000 eurot. Siseturu hinnanguline hulgimüügiväärtus on 1 812 465 eurot.

Eesti laskemoonatööstus koosneb ühest ettevõttest ja annab tööd 18 töötajale, kogukäive on 7 032 692 eurot.

2021. aastal eksportis Eesti 3 657 000 euro väärtuses padruneid siledarauaga haavlipüssidele, revolvritele ja püstolitele (kategooria: 930630), kusjuures peamine sihtriik oli Poola. Riigi import oli 3 942 000 eurot, peamiselt padruneid siledarauaga haavlipüssidele, revolvritele ja püstolitele (kategooria: 930630), peamiselt Venemaa Föderatsioonist. Selle tulemuseks oli 285 000 euro suurune kaubandusdefitsiit. Siseturu hinnanguline hulgimüügiväärtus oli 7 317 629 eurot.

Eesti tulirelvatööstus: komponentide tootmine ja abisektorid

Eesti tulirelvade komponentide tööstus hõlmab kahte ettevõtet ja annab tööd 21 töötajale. Sektor panustab tulirelvade tootmisse oluliselt spetsiaalsete osade, näiteks kabade, raudade ja drosselklappide kaudu.

2021. aastal eksportis Eesti 1 796 000 euro väärtuses peamiselt teleskoopsihikuid (kategooria: 901310), kusjuures peamine turg oli Rootsi. Riik importis 2 762 000 euro väärtuses peamiselt teleskoopsihikuid (kategooria: 901310), peamiselt Rootsist. Selle tulemuseks oli 966 000 euro suurune kaubandusdefitsiit.

Lisaks analüüsiti üldtarnijaid, mille tulemusel tuvastati 15 töötajat. Kokku tuvastati nii komponentide tootjaid kui ka üldtarnijateks 7 ettevõtet ja 36 töötajat.

Abirelvade sektoris töötab 127 inimest. Abiteenuste hinnanguline kogukäive oli 20 656 726 eurot. Mõõtmiseks on arvesse võetud ka sektori koguväärtust, importijate, relvakaupluste ja hooldusettevõtete marginaali (hinnanguliselt 3 561 289 eurot). Lisaks on arvesse võetud masinate eksporti, mis moodustab spetsialiseeritud sektorite puhul 0 eurot ja üldtoodete sektori puhul 742 053 eurot.

Spordilaskmise ja jahitegevusega seotud sektorite väärtus

Eesti tulirelvade sektor on tihedalt seotud jahipidamise ja laskespordiga, avaldades märkimisväärset mõju nii majanduslikule kui ka tööhõivele. Eestis on ca 15 000 registreeritud jahimeest ja suur laskespordi harrastajate kogukond, kes tegeleb erinevate distsipliinidega, nagu savitaldrikute laskmine, märki laskmine ja muud, kokku 13 318 laskurit.

Kokku moodustavad jahimeeste aastased kulutused, sealhulgas need, kes jahivad ilma laskmiseta ja välja arvatud tulirelvade ja laskemoona maksumus, 167 067 460 eurot.

Teiste laskealade puhul on laskurite kogukulud (välja arvatud tulirelvade ja laskemoona maksumus) 36 828 612 eurot. Jahimeeste kogukulude (167 067 460 eurot) liitmisel laskurite kogukuludele (36 828 612 eurot) saame kokku 203 896 072 eurot, mis kajastab sektorite hinnangulist väärtust, mis on tingitud jahimeeste ja laskurite lõppnõudlusest.

Tööhõive jahimeeste ja laskurite lõppnõudlusega seotud sektorites: tooted ja teenused

Spordi- ja jahipidamistulirelvade kasutamisega seotud lõppnõudlusega seotud tooteid pakkuvate sektorite ametialase kaalu hindamiseks vaadeldi uuringus rõivaste ja jalatsite, igat tüüpi tulirelvade, jahi- ja laskmistarvikute, koerte ja jahivarustuse ning lasketiirudes ja laskeväljadel kasutatavate materjalide tootmist. Töötajate osas tuvastati uuringus kokku 445 töötajat.

Teenuste osas arvutati jahi- ja laskesporditeenuseid pakkuvate organisatsioonide tööhõive järgmiste sektorite lõikes: ühendused ja föderatsioonid, lasketiirud ja jahipiirkonnad, sidekanalid ja muud teenused (nt reisibürood ja reisikorraldajad, toit ja jook, seotud toodete turustamine, taksidermistid, veterinaararstid, kindlustus). Nende teenuste osutajate töötajate koguarv on 1273.

Sektori ja sellega seotud sektorite koguväärtus

Üldiselt on läbiviidud analüüs võimaldanud meil tuvastada tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud tulirelvade ja laskemoona sektori majanduslikku ja tööhõivealast mõju, arvestades lisaks tulirelvi ja laskemoona tootvatele ettevõtetele ka ülesvoolu (tarneahel) ja allavoolu (jaotusstruktuur) sektoritesse kuuluvaid ettevõtteid, samuti teiste sektorite ettevõtteid, kes pakuvad tooteid ja teenuseid spordi- ja jahipidamisotstarbel tulirelvade kasutajatele, näiteks laskespordi harrastajatele ja jahimeestele.

Uurimistöö viimase osa eesmärk oli hinnata indutseeritud majanduslike ja tööhõiveliste mõjude ulatust, mis on seotud erinevate toodete ja teenuste nõudlusega, mida mõjutavad ka vaadeldavate sektorite töötajad. See nõudlus tekitab vastava toodangu teistes majandussektorites, tuginedes sektorite omavahelise sõltuvuse tabelite (sisend-väljundmaatriksite) abil arvutatud osakaaludele. Seda lähenemisviisi on kasutatud seetõttu, et ühe sektori loodud väärtus levib teistesse sektoritesse, luues nii väärtusele kui ka tööhõivele multiplikaatoriefekti kõigis sektorites, mis aitavad kaasa Eesti majanduse kujunemisele.

Pärast erinevate multiplikaatorite hindamist arvutati indutseeritud majanduslikud ja tööhõivelased mõjud. Tabelites 1 ja 2 on näidatud tsiviilrelvade ja laskemoona sektori koguväärtus, mis on 376 805 013 eurot ja 3271 töötajat.

 

Väärtus (eurodes)

Mõju SKP-le

Lõpptarbijale suunatud toodangu väärtus + eksport

16 447 788

0,05%

Tekkinud majanduslik mõju

13 733 903

0,04%

Kogu majanduslik mõju

30 181 691

0,10%

Lõppnõudlusega seotud sektorite (jahindus ja jahipidamine) väärtus

203 896 072

0,65%

Kogu majanduslik mõju + lõppnõudlusega seotud sektorid

234 077 763

0,74%

Seotud sektorite indutseeritud mõju

142 727 250

0,45%

Kokku (arvestades indutseeritud mõjusid)

376 805 013

1,20%

Tabel 1. Tulirelvade ja laskemoona sektori ning lõppnõudlusega seotud sektorite majanduslik koguväärtus

Tabel 2. Tulirelvade ja laskemoona sektori ning lõppnõudlusega seotud sektorite kogutööhõive

 

Allikas: Euroopa parlamendi tellitud uuring Studior Avatud Linnade Ülikoolilt „Laskespordi, jahi- ja tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud tulirelvade ja laskemoona sektori ülevaade Euroopas“ F. Musso, M. Cioppi, B. Francioni, I. Curina, S. Ferracci

NB! Ülevaade on koostatud 2021. aasta andmete alusel.