13. oktoobrini näeb Tartu linnaraamatukogu peamajas eesti luuleraamatutele pühendatud näitust “57 708 päeva märgilist eesti luulet”, mille on koostanud noored kirjandusteadlased.
Näitusele on valitud eesti luulekogud, mis koostajatele endile enim korda on läinud. Kuid samas on proovitud tuua kokku kõik eesti luulemaastiku olulisemad kogud ning arvesse on võetud ka luulekogude kujundust.
“Raamatuaasta käigus on tutvustatud justkui sellist raamatu ajalugu, aga kuna luuleajalugu ise on juba nii rikkalik, siis meie arust vääris see täiesti eraldi näitust. Ja kuna ka kunst, mis on siin kaantel, on täiesti vapustav, siis kõige parem variant tundus, et me näitame neid mõlemaid justkui käsikäes,” tutvustas näituse koostaja Rahel Ariel Kaur.
Alguses oli mõttes tuua näitusele sada luulekogu, kuid hiljem otsustati piirduda siiski kolmekümnega. Seetõttu jäi ka üht-teist välja.
“Tegime sellised kokkulepped, et kuna meil on nii Siuru kataloog kui ka Arbujad, siis ei hakka kõiki neid näiteks eraldi välja tooma. Üks selline tugev nimi, millest me rääkisime veel palju ja raske südamega jäi välja, on Henrik Visnapuu,” sõnas Kaur.
Näiteks kirjandusteadlane Kerstin Vestel jõudis keskkooli ajal luuleni just tänu Doris Kareva loomingule. Kareva luulet leiab ka näituselt.
“Ma arvan, et gümnaasiumi õpilasena suutsid need luuletused mind kuidagi kõnetada ja tekitada luule vastu sügavama huvi, mis on tänase päevani kestnud,” rääkis Vestel.
“Ma arvan, et profiili poolest oleme me ka kolm erinevat kirjandushuvilist. Rahel just keskendus sellisele varasemale luulele, Katrinka nüüdisluulele ja mina võtsin kõik, mis sinna vahepeale jäi,” märkis ta.
Näitus liigub Tartust edasi Elva raamatukokku ja hiljem üle Eesti erinevatesse raamatukogudesse.