Eestit 61. Veneetsia kunstibiennaalil esindav kunstnik Merike Estna tahab rõhutada naiselikkust ja nii näeb teda Eesti paviljonis maalimas moekunstnik Lilli Jahilo kujundatud rõivastes.
Kujuta ette, et saad samal nädalal teada kahest elumuutvast uudisest: võidust maineka Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursil ja rasedusest. Just sellegai seisis silmitsi Merike Estna. Kuidas ühendada kunstnikuks, emaks ja naiseks olemise tohutud rollid, ilma et peaks loobuma suurtest unistustest? Tema vastus on selge: «Ma kasvatan lapsi koos külaga – mul on nii palju abi. Mulle tundub, et nii peakski.» Selles avameelses ja pikas intervjuus sukeldume Merike Estna valikutesse.
Merike Estna läheb Veneetsiasse Lilli Jahilo kleitides…, aga tühjade lõuenditega! Jahilo disainitud väestavad kostüümid, mis saavad maalimisel värviseks, on osa sellest kontseptsioonist. Miks aga tühjad lõuendid? See on vastupanu biennaali kiirele tarbimisloogikale ja viide ajalooliselt kõrvale tõrjutud naiskunstnikele. Estna kasutab monumentaalset formaati, et käsitleda intiimseid teemasid, nagu ema-lapse stseenid, hägustades samal ajal piire käsitöö ja maalikunsti vahel. Tema Veneetsia väljapanek on pikaajaline, avalik loominguline protsess, mis valmib alles rahvusvahelise näituse lõpuks. Estna toetub tugevale tugivõrgustikule – pere ja küla abile, mis aitab tal ühendada kunstniku- ja emarolli. Veelgi enam, ta loovutab kontrolli, maalides ilma kavandita. Mida see kõik tähendab, saab teada suurest intervjuust.