Inimkaubandus on tõsine ja mitmetahuline kuritegu, mis ei tähenda üksnes inimeste müümist või üle piiri toimetamist. Selle alla kuuluvad ka pettus, sund või ähvardused ning sagedasteks ohvriteks on kolmandate riikide kodanikud, kes on tulnud Euroopasse paremaid töövõimalusi otsima. Ärakasutamise tunnusteks on näiteks liikumisvabaduse piiramine, ebainimlikud elamistingimused ja ähvardused riigist väljasaatmisega.

Blumbergi sõnul saab olukorda parandada vaid siis, kui inimesed märkavad ja annavad kahtlastest olukordadest teada. „Vaikimine ei kaitse ohvrit, vaid see annab ärakasutajale võimaluse jätkata. Sageli hoiab ohvreid abi otsimise ees tagasi hirm: hirm töö kaotuse või tagajärgede ees või teadmatus, kuhu pöörduda. Just seetõttu on ülioluline, et me kõik hoiame silmad lahti ja anname kahtluse korral teada ärakasutamisest,“ rõhutas ta.

Eksperdi sõnul võib tõsiseks ohumärgiks olla näiteks see, kui töötajad elavad halbades tingimustes, mh ehitusjärgus hoonetes ilma elektri ja veeta. Tänavapildis võib sellele viidata näiteks uusarenduste akendel kuivav pesu. Lisaks võivad silma jääda probleemid kohtlemise või töötasuga. Kui palk jääb maksmata või makstakse vaid osaliselt, põhjendatakse seda tihti elamis-, transpordi- või dokumentide kuludega.

07.10.2025

Välistöötajate vaikne kannatamine Eestis: 300 töötundi kuus, kuid palk katab ainult toidu ja üüri (116)

17.04.2026

Kohapeal kardetud ja põlatud taluperemees pidas neli aastat külarahva silme all kahte orja (306)

Välistööjõu ärakasutamine ei toimu kusagil kaugel, vaid see võib aset leida meie endi kodulinna hoovides, põldudel ja ehitusplatsidel, osutab ta. „Tavakodanik ei pea ise sekkuma. Piisab sellest, kui märgata kahtlasi olukordi. Näiteks ebainimlikke töötingimusi, liikumispiiranguid või ebatavalisi elamistingimusi ning anda sellest teada politseile või sotsiaalkindlustusametile. Teavitada saab telefoni, kirja või e-posti teel ning teavitaja isikut ei seostata juhtumiga,“ märkis Blumberg.

Eelmisel aastal tehti sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile ligi 480 pöördumist, neist pea 200 suvekuudel. Enamik pöördujatest olid oskustöölised, kuid abi otsiti ka ehituse-, põllumajanduse- ja transpordisektorist. Aina enam on ka juhtumeid, kus teatajaks on kõrvaline isik, kelle märkamine on päästnud nii mõnegi ärakasutamise ohvri.