Populaarne suvitussaar Aegna ootab külalisi ka sügisel. Liinilaeva pardal on peamiselt seenelised ja klassiekskursioonid. Saarel elab Auväärne, kodanikunimega Andrus Kahn, kes tutvustas “Pealtnägijale” Aegnale rajatud theravaada sangha kloostrit.
“Minule võib öelda lihtsalt Andrus või Auväärne või Thitañāno – kuidas iganes sobib, aga Auväärne Thitañāno on kõige õigem,” lausus Kahn.
Aegna saarel, endises Johann Laidoneri suvilas, asub ainus budistlik klooster Eestis. Maja saamise lugu algas üldse Taist.
“Ma olin ühel Tai sangha koosolekul ja seal tuli minu juurde rääkima Tai kloostri peamunk ja ütles: “Ma tean sind küll. Sa oled see Eesti esimene theravaada-munk. Kui sa lähed Eestisse, et millises templis sa ööbid?”. Ma ütlesin, et meil Eestis ei ole templeid ja tavaliselt ma ööbin hotellis või sõprade juures. Tema ütles: “Väga hea! Ma kohe annetan Eesti theravaada sanghale maja ja meditatsioonikeskuse”,” meenutas Kahn.
Kui alguses pakkus Andrus annetajale välja sobivaid hooneid Tallinna vanalinnas, siis nende hindades leidus pühamehe jaoks – vaatamata tema lahkusele – ikkagi liiga palju nulle. Hoone Aegnal – 1936. aastal ehitatud ohvitseride elumaja – sobis aga suurepäraselt.
“Praegu on nii, et üleval on klooster ja tempel, kus elavad mungad, ning all on meditatsioonikeskus, mis on nendele inimestele, kes tulevad meditatsiooniretriitidele. Meil on ka noortelaagrid,” ütles Kahn.
Lisaks Eesti esimestele theravaada-munkadele Thitananole ja Thitamedhole on kloostri üheksa tegutsemisaasta jooksul elanud seal mitmetest rahvusest pühamehi. Praegu on Aegna templis elanikke kokku viis: koos Andruse ja Maarekiga veel munk Taimaalt ja samuti mungastaatuses endine näitleja Marcus Groth Soomest. Kõik nad kannavad päevast päeva sarnaseid oranže mungarüüsid ning koos moodustavad mehed sangha, mis tähendab tõlkes kogukonda, kes eksisteerib harmooniliselt üheskoos. Lisaks aitab munkadel maja remontida ja süüa valmistada Bandaara, vabatahtlik Sri Lankalt.
Buda mungad ei söö midagi peale taimede ning nende elus on mitmeid kasinusele kutsuvaid reegleid, alustades ülivarasest ärkamisest, pikkadest palve- ning mõtlustundidest ja võimalikult vähesest tarbimisest. Nad austavad kõike elavat, ei tapa pisematki putukat ning ei tohi tunda seksuaalset ega materiaalset iha.
54-aastane tartlane Andrus Kahn ei teadnud kuni neljakümnenda eluaastani Buddha õpetusest suurt midagi. Ta lõpetas Tartu Tervishoiu kõrgkooli ja seejärel Tartu Ülikooli psühholoogina, oli abielus ja kasvatas poega. Täiendas ennast neurolingvistilise programmeerimise alal, õppis välismaal hüpnoteraapiat ning temast sai edukas suhtlemis- ja motivatsioonitreener.
“Ma koolitasin hästi palju stressijuhtimist ja olin ise lõpuks nii stressis, et ma mõtlesin, et aitab küll ja nüüd oleks vaja muutust ellu. Ma müüsin ära firma, müüsin kõik vara, mis mul oli, panin selle Tartu hoiu-laenuühistusse intresse koguma ja hakkasin reisima. Reisin kogu Aasia läbi ja elasin väga paljudes erinevates Aasia riikides. Läksin siis Sri Lankale. Ma olin siis üsna rikas – rentisin endale suure maja, kuue magamistoaga, suure basseiniga ja ühel hetkel ma sain aru, et see jutt, et oled seal basseinis, kokteil käes ja päike paistab, et see ülimalt hea elu on tegelikult suur pettus,” ütles Kahn.
“See on lihtsalt illusioon. Pärast seda sain kokku ühe buda mungaga ja see toimus Sri Lankal. Minu üllatuseks kogesin ma midagi, mida ma kunagi varem ei olnud kogenud. Ta alustas juttu budismist, et meil on neli aarja tõde, ja samal ajal hakkas rääkima peas minuga hoopis teist juttu. See oli nagu kahel tasandil jutt. Ma olen ise õppinud psühholoogiat – hääled peas – ja ka psühhoteraapiat ning on lihtne diagnoose panna. Minu jaoks oli see üks selline suur nihkumine maise poolt vaimse poole,” sõnas Kahn.
2012. aastal astus Andrus Bangkokis asuvasse Mahachulalongkornrajavidyalaya ülikooli õppima budoloogiat, milles tal on nii magistri- kui ka doktorikraad. Filosoofiadoktor Kahn on töötanud õppejõuna, avaldanud kümneid teadusartikleid, kirjutanud ja tõlkinud erialaseid raamatuid, kuniks ta 2014. aastal asutas Eesti theravaada sangha keskuse ja kaks aastat hiljem ka rahvusvahelise mõtlus- ja meditatsioonikeskuse Aegnale. Tänaseks on theravaada sangha retriidid nii populaarsed, et näiteks septembris oli ootejärjekorras üle saja inimese, kes ei pääsenudki valitute sekka.
Kuigi meditatsioonikeskus Aegnal muutub maailmas järjest populaarsemaks ja mungad võiksid oma laagritega korralikult teenida, ei tohi nad Buddha õpetuse järgi üldse raha vastu võtta. Toidu ja majutuse tuleb muidugi maksta, aga muu on südametunnistuse asi.
Aegna saarel on aeg peatunud. Televiisorit mungad ei vaata, küll aga jalutavad palju ja käivad lume tulekuni seenel.
“Meil on väga tore koostöö saarevanemaga, kes alati aitab inimesed sealtpoolt kaldalt siiapoole kaldale, et me saaksime toiduasjad üle tuua, ja vahel ka ise, kui meil on vaja linnas käia. Mungad käivad ka arsti juures,” sõnas Kahn.
“Ma loodan seda, et meie tempel püsib veel kaua. Buddha kuju, mis on püstitatud, on kauniks majakaks neile, kes soovivad Buddha õpetust õppida. Buddha õpetus on lihtne: lõpeta kurja tegemine, tee ainult seda, mis on oskuslik, ja puhasta oma meel. See ongi kõikide budade õpetus,” ütles Kahn.