Maag Food OÜ tegevjuht Silver Kaur sõnas “Esimeses stuudios”, et Eesti põllumajandussektoris ja eriti seakasvatuses on asjalood päris halvad. Ühtlasi heitis ta ette, et riik pole suutnud luua ettevõtjale keskkonda, kus saaks oma äri ohutult ajada ning ka seda, et vähemalt kümme aastat ei ole suudetud sigade Aafrika katkuga toime tulla.

Nii Eesti põllumajandust kui ka toidutootmist on tabanud üks kriis teise otsa. Põllud on vee all ja seakatk teeb ulatuslikku laastamistööd. Maag Food OÜ tegevjuht Silver Kaur tõdes “Esimeses stuudios”, et Eesti põllumajandussektoris ja eriti sealihasektoris on tõsine kriis.

“Me oleme ikka päris tõsises kriisis. Seesama Ekseko suurfarm, mis löögi alla sattus, seal kõrval on teine farm sama paljude sigadega, kes on karantiinis. Loodetavasti läheb kõik hästi ja meie inimeste väga eeskujulik töö päädib sellega, et me pääsesime ja see nakkus sealt edasi ei läinud, kuigi peab tunnistama, et eks me istusime pikki nädalaid korraliku püssirohutünni otsas,” sõnas Kaur.

Vaatamata sellele, et Maag Food OÜ alla kuulub Rakvere lihatööstus, Tallegg, Tere, Farmi piimatööstus ja palju muud, siis Kauri sõnul saab suurfima siiski korraliku löögi ning ettevõtte suurus ei mängi rolli.

“Kindlasti on suurusel omad plussid. Me saame lubada endale pikemat kannatamist, pikemat ootamist, aga samas tänane kriis näitab väga hästi, et tegelikult meil selleks väga palju aega ei ole. Üks kriis on seni teist taga ajanud – koroona, energiakriis, inflatsioon, Ukraina sõda ja praegu siis probleemid sigade Aafrika katkuga. Väiksusel on omad plussid, suurusel omad. Väga paljud põllumajandusettevõtjad on seakatkuga pihta saanud. Väiksemad väiksemal määral, suuremad suuremal määral. Me oleme siis need suured, kes said päris korralikult pihta,” selgitas Kaur.

Ettevõte on algatanud seoses sigade Aafrika katku küüsi jäänud Ekseko farmi likvideerimisega töötajate kollektiivse koondamise. Koondamisteate said 44 inimest, kes moodustavad umbes neljandiku Maag Agro seakasvatusega seotud töötajatest. Ühtlasi on töötajatele olnud korralik löök ka loomade hukkamine, mis koos koondamisega on Kauri sõnul pannud ettevõtte raskesse olukorda ning ees ootavad muutused.

“See on päris korralik kurbmäng. Meile olid need kindlasti väga keerulised otsused, aga meie jaoks tähendab see ellujäämist. Me pidime selle jaoks sellise otsuse tegema. Ekseko sellisel kujul praegu enam ei toimi ja küsimus on, kuidas tuleb nüüd uue ärimudeliga edasi minna – kas sarnaselt või midagi muuta? Kõik see võtab aega. Vastavalt Euroopa Liidu reeglitele, meil ka hoonestus, mis pihta sai, peab olema teatud aja deso ja pesu all ning pärast seisma veel mitu kuud tühjana. Isegi, kui me tahaksime hüpoteetiliselt uued loomad sisse viia, siis see oleks alles kuskil järgmise aasta kevadel,” ütles Kaur.

Ekseko farmis nakatus vanem kari ehk tõukari, kes toovad ilmale pooled Eesti sead. Olenevalt sellest, kas ettevõte otsustab tuua farmi tagasi juba suureks kasvanud loomad või pisikesed, saab tootmist paremal juhul uuesti alustada alles aasta pärast.

Kauri sõnul ei ole ka Eestis enam sellist kindlustust, millega oma loomi ja linde kaitsta, kuna pärast eelmist kriisi ei soovi kindlustusseltsid seda enam teha.

“Me heameelega kindlustaks oma loomad ja linnud ära. Ka äririskid, aga meie eelmine juhtum 2023. aastal päädis sellega, et ükski kindlustusselts enam Eestis ühtegi lindu ja looma ei kindlusta. Kui pakutakse, siis see hind on põhimõtteliselt võrdne kilo liha hinnaga, mis on absurdne. Piltlikult öeldes natuke sarnane, kui sul iga päev varastatakse tuhandetes autosid tänavalt, siis kas inimesed üldse autosid ostaksid, kui nad teavad, et seda kindlustada ei saa. Me oleme täna sellises seisus,” sõnas Maag Food OÜ tegevjuht.

Kauri meelest peaks riik vastutama selle eest, et ettevõtja saaks keskkonnas edukalt toimida, kuid tänaseni pole suudetud sellega hakkama saada.

“Praegu on selgelt olukord selline, et riik ei ole sigade Aafrika katku kontrolliga hakkama saanud. Me ei räägi ainult sellest aastast. See on kestnud kümme aastat ja vahelduvate lainetega on see katk kogu aeg lauale tulnud. 2023. aastal sai meil üks teine farm pihta ja pärast seda me kaks aastat rääkisime, et midagi tuleks teha. Et sigade populatsioon on liiga kõrge ja see päädib ühel päeval hulga hullema pauguga ning nüüd see aasta on see käes,” ütles Kaur.

“Kümne aasta jooksul on tegeletud tagajärgedega, mitte ennetamisega. See on põhiline probleem.”

Ekseko farmis nähakse seni palju vaeva, et taud ei leviks.

“Meil on ikka bio-ohutus väga kõrgel tasemel. On puhtad tsoonid, mustad tsoonid kuni selleni välja, et kõik täisriietus läheb vahetusse ja kaks korda peab saunas käima – farmi sisenedes ja väljudes. Näiteks telefoni ja koduvõtmeid ei tohi kaasa võtta. Ma arvan, et Eesti haiglates sellist asja ei ole,” lausus Maag Food OÜ tegevjuht Silver Kaur.