Samas rõhutab ta, et ühest mängust ei ole õiglane teha järeldusi jalgpalli kui spordiala kohta. 2025. aastal tegi jalgpalliliit 2813 Eesti meistrivõistluste kohtumisele (ei ole arvestatud saali- ja rannajalgpall) 8281 määramist. «Inetuid asju on ette tulnud, aga säärast vägivalda lähiminevikust ei mäleta,» lausub Roos.
Kohtunikel on igal spordialal kasutada võistluste ohjes hoidmiseks kaks relva – sõna ja juriidika. Kui esimene ei toimi, tuleb appi võtta teine.
«Kohtunike koolitustel rõhutame kindlat sõnumit: mängijaid tuleb kaitsta, mängu tuleb juhtida ja otsuseid teha. Aga kui mängijad ei mängi enam jalgpalli, siis on kohtuniku ainuke võimalus jagada lademetes kaarte, kuniks ühel võistkonnal jääb platsile alla 7 mängija, mis puhul kohtumine lõpeb automaatselt,» sõnab Roos.
Laupäevane mäng Männikul lõppes 60. minutil United 11:0 eduseisul põhjusel, et Legioni juhendajad kutsusid oma meeskonna väljakult ära, mille peale kohtunik lõpetas mängu.
Mängu vilistanud 18aastase kohtunikuga vestles Roos juba samal õhtul. «Suhtleme ja küsime, kas saame teda kuidagi aidata või toetada,» ütleb ta.
Jalgpalliüldsusele on Roosi ja kohtunikkonna sõnum aga väga selge: «Isegi kui kohtunik eksib või tema esitus pole optimaalne, siis vägivald väljakul ja reaktsioonid väljaku kõrval (kõnealuse kohtumise videost on kuulda lapsevanemate ebasportlik käitumine – toim) on nende inimeste enda valik.»
Roos toob ka ühe markantse näite. Märtsi lõpus, kui Premium liiga oli koondisepausil, käisid mõned Eesti kõrgliigakohtunikud vilistamas Eestis peetud eelteismeliste vanuseklassi turniiri.
Võistlustel, kus platsil olid 11-12-aastased poisid, sõimas üks treener Eesti absoluutsesse tippu kuuluvat kohtunikku nii vängelt, et saadeti kahest kollasest kokku tulnud punase kaardiga minema.