17. aprillil alustas politsei uurimist juhtumis, kus ettevõte sai meili näiliselt oma koostööpartnerilt, milles paluti ettevõttel edaspidi arveid tasuda teisele pangakontole.
Tegelikult oli tegemist kelmide loodud libakontoga, kuhu ettevõtte esindaja tegi kahel korral ülekande.
Esialgsetel andmetel on kelmusega tekitatud kahju üle 1,6 miljoni euro.
Mis on arvepettus
Arvepettuse puhul saadetakse ettevõttele või asutusele koostööpartneri nimel võltsarve. See erineb ehtsast arvest enamasti vaid muudetud pangakonto andmete poolest, mistõttu võib pettus kergesti õnnestuda. Ettevõte kannab teadmatult raha kurjategijatele, koostööpartner aga ootab jätkuvalt ülekannet.
Teie ettevõttele või asutusele, sageli raamatupidajale, tuleb e-kirja teel arve koostööpartnerilt.
Meiliaadress on väga sarnane koostööpartneri tegelikule meiliaadressile või isegi täiesti õige. Arvet sisaldav meil võib viidata varem toimunud vestlustele või kokkulepetele ja olla igati õige kontekstiga.
Saadetud arve näeb välja ehtne, ainult pangaandmed on muudetud.
Kui vastate meilile ja küsite täpsustusi, näiteks muutunud pangaandmete kohta, tuleb sellele usutav vastus. (Te arvate, et suhtlete koostööpartneriga, ent tegelikult on teisel pool petturid.)
Tasute arve ning ülekanne läheb ka läbi.
Ühel hetkel võtab teiega ühendust koostööpartner, kelle tegelik arve on jäänud teie poolt tasumata, ning algab suur segadus.
Arvepettuste puhul on petturid enamasti eelnevalt sisse murdnud koostööpartneri või teie enda meilisüsteemi (näiteks eduka õngitsuse abil) ja seal olevaid meilivestlusi jälgima hakanud. See võimaldab neil sobival hetkel sekkuda – meili õige arvega kõrvaldada, asendada see võltsarvega ning vajadusel anda ka lisaselgitusi.
Andmed: ria.ee