Kuidas on tegelikult?
Opositsioonierakond Tisza saavutas Ungari parlamendivalimistel ülekaaluka võidu, millega lõppes Viktor Orbáni 16 aastat kestnud valitsemine. Péter Magyari juhitud Tisza poolt oli 53% valijatest, Orbáni juhitud Fideszi toetas 38% ja paremäärmuslikku erakonda Mi Hazánki 7% hääletajatest. Ungari valimissüsteem, mis soosib väga võitjat ja mille lõi aastate jooksul Fidesz oma enamuse kindlustamiseks, töötas seekord Fideszi enda vastu.
Valimised korraldas Orbáni valitsus, mitte opositsioon ega Euroopa Liit.
Orbán ise tunnistas valimisõhtul kaotust, õnnitles vastast Magyarit ja lubas jätkata opositsioonis. Donald Trump, Kreml, Xi Jinping ja teised tunnistasid Ungari valimistulemust.
Ungari valimistel olid kohal sajad rahvusvahelised vaatlejad, sealhulgas OSCE parlamentaarse assamblee vaatlejad. Valimisi vaatles ka mitu EL-i saadikut paremäärmuslikust grupist Patrioodid Euroopa Eest (Patriots for Europe), lisaks umbes sada Orbániga seotud vaatlejat, sest Orbán OSCE-d ei usalda. Ka Tisza avas enda kanali valimisrikkumistest teatamiseks.
OSCE avaldas esmaspäeval välisvaatlejate hinnangu Ungari valimiste kohta. Selle kohaselt oli valimiste tehniline korraldus professionaalne ja valijad said väljendada oma tahet, ent need ei toimunud võrdsetel alustel ning Orbáni partei kasutas iseenda loodud süsteemseid eeliseid. OSCE tõi esile mh riigisisese sõltumatu valimisvaatluse puudumise, riigi ressursside väärkasutuse ning asjaolu, et riiklik valimiskomisjon koosnes peamiselt valitsuse määratud liikmetest, mis mõjutab otsuste sõltumatust.
Helme ei selgitanud, mismoodi tema arvates Orbáni kontrolli all olnud valimisvõitluses said „välisjõud tõsta teisele poolele“ ehk Tiszale hääli juurde.
Seni pole olnud ühtegi tõsiseltvõetavat süüdistust valimisvõidu saavutanud Tisza vastu. Küll aga enne valimispäeva süüdistati Orbáni valitsust valijate survestamises.
Otsus: vale. Väide valimistulemuste võltsimisest on alusetu ja ebaloogiline, kuna valimised korraldas Orbáni enda kontrolli all olnud süsteem. Nii rahvusvahelised vaatlejad kui ka kaotust tunnistanud peaminister ise on kinnitanud tulemuste tehnilist korrektsust.
Kuidas on tegelikult?
Väidetava lekkinud dokumendi pilti ja sisu levitasid Vene riiklik propagandakanal Russia Today, Ungari valitsusmeelsed väljaanded ning portaalid nagu Origo, Vasarnap ja Index. Samuti levitasid valeväidet venemeelsed või Orbani-meelsed sotsiaalmeediakontod ning portaalid.
Mitmes neist leidub viiteid Ungari poliitikule Balázs Csercsale, kes väidetavalt postitas dokumendi sotsiaalmeediasse esimesena. Delfi Faktikontrollil ei õnnestunud originaalpostitust leida.
Kättesaadav on aga 12. aprilli hommikune Ungari valitsusmeelse väljaande Origo artikkel, milles tõlgitakse väidetava dokumendi sisu. Paar tundi hiljem asus väidet võimendama Kremli propagandakanal Russia Today, mille sotsiaalmeediapostitusest leiab ka pildi väidetavast dokumendist.
Eestis hakkas sama väidet Facebookis levitama MTÜ Konservatiivne Eesti juht Mike Calamus, kellest oleme varem korduvalt kirjutanud.
Magyar lükkas 12. aprillil X-is ümber väite, nagu planeeriks keegi pärast hääletamise lõppu vägivaldseid aktsioone või valimisjaoskondade hoonete hõivamist. „Sellised katsed tekitada lõhestatust pärinevad tõenäoliselt riigis viibivatelt Vene nõunikelt.“
Euromaidani revolutsioon, millele dokumendis viidatakse, oli 2014. aastal Ukrainas tekkinud Euroopa Liidu meelne protestilaine, mis päädis Ukraina Kremli-meelse presidendi kukutamisega.
Valeinfot monitooriv väljaanne NewsGuard kirjutas väidetavast lekkinud dokumendist ning pani kahtluse alla selle ehtsuse. Dokument on inglis- mitte ungarikeelne, sellel pole Tisza logo, allkirja ega kuupäeva ning fotol olevad kontoritarbed on asetatud nii, et terve tekst on lihtsasti loetav. Samuti tuvastas NewsGuard vene keelele omaseid konstruktsioone, mis võib viidata sellele, et tekst kirjutati enne inglise keelde tõlkimist vene keeles.
Tõendeid, et Tisza partei või Magyar oleks midagi sellist planeerinud, ei leidu ja sellest pole ükski usaldusväärne meediaväljaanne kirjutanud.
Otsus: vale. Tõendeid, et Tisza partei või Magyar oleks planeerinud valimiste enneaegset võidetuks kuulutamist ei leidu ja sellest pole ükski usaldusväärne meediaväljaanne kirjutanud.
Kuidas on tegelikult?
Faktikontrollil ei õnnestunud leida mitte ühtegi avalikku tõendit, et Andrei Jermak oleks ukrainlastele valitsusvastastel meeleavaldustel osalemise eest raha maksnud või pakkunud. Pole ka mainitud, milliseid avalikke organisatsioone mõeldakse. Kui Jermak oleks tõepoolest sellise pakkumise avalikult teinud, oleks sellest jäänud ka jälg.
Venemaa riiklik propagandauudiste agentuur TASS aga tõepoolest seda väidab. Nende väidetav allikas on Venemaa julgeolekuasutuse töötaja – ei ole usaldusväärne allikas. TASS-i peadirektor Andrei Kondrašov on Euroopa Liidu sanktsioonide alla määratute nimekirjas. Enne TASS-i peadirektoriks saamist töötas Kondrašov Ülevenemaalises Riiklikus Ringhäälingukompaniis (VGTRK) ja oli valimiste ajal Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini valimiste pressiesindaja.
Otsus: vale. Faktikontrollil ei õnnestunud leida mitte ühtegi avalikku tõendit, et Andrei Jermak oleks ukrainlastele valitsusvastastel meeleavaldustel osalemise eest raha maksnud või pakkunud. Seda väidab Venemaa riiklik propagandauudisteagentuur TASS.
Kuidas on tegelikult?
Venemaa ründas 27. jaanuaril Ukrainat läbivat Družba naftajuhet, mille kaudu liigub Vene nafta Ungarisse ja Slovakkiasse. Rünnaku tagajärjel seiskus naftajuhtme töö. Seda parandatakse siiani.
Kuigi Ukraina on ise korduvalt rünnanud Družba naftajuhtme taristust Venemaal, pole ühtegi tõendit, et Ukraina „provotseeris“ Venemaad 27. jaanuari rünnakut korraldama.
Kremli meedias ja Vene ametnike sõnavõttudes ei mainita, et Venemaa ise ründas ja kahjustas Družba juhet Ukrainas. Selle asemel väidetakse, et Ukraina ise seiskas naftajuhtme töö, et „Ungarit enne valimisi šantažeerida“.
Ukraina president teatas hiljuti, et parandustööd lõpevad sel kevadel, nagu on EL-iga kokku lepitud. Zelenskõi sõnul on suur osa parandustöödest juba tehtud, kuid rünnakus hävinud mahuteid ei saa kiiresti parandada, eriti jätkuvate Vene rünnakute tõttu.
Väidet, et Ukraina teadlikult venitas naftajuhtme parandamisega, mõjutamaks Ungari valimisi, ei ole võimalik sõltumatult kontrollida.
Väide, et keset Euroopat asuv merepiirita Ungari ei saa energiat kusagilt mujalt peale Venemaa, ei vasta tõele. Ungaril on muidki energiaallikaid, kuid Orbáni valitsus on teadlikult valinud Venemaast sõltumise.
Demokraatia uuringute keskuse (CSD) ning energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (CREA) mullu avaldatud raportist selgus, et Ungaril ja Slovakkial on võimalik oma energiatarnestrateegiaid mitmekesistada, importides naftat muude allikate kaudu. Peamine alternatiiv on Horvaatiast tulev Adria naftajuhe.
Samuti saaks Ungari hankida veeldatud maagaasi (LNG) ülemaailmsetelt tarnijatelt, kasutades Saksamaal, Poolas, Itaalias või Kreekas asuvaid LNG-terminale.
Selle asemel et pärast 2022. aastal alanud täiemahulist Venemaa sissetungi Venemaast sõltumist vähendada, on Ungari valitsus seda süvendanud ja tõstnud 2024. aasta seisuga Vene nafta osakaalu 61%-st 86%-ni.
Otsus: eksitav. Väide Ukraina provokatsioonist on tõendamata vandenõuteooria. Väide, et Ungari ei saaks kusagilt mujalt energiat peale Venemaa, ei vasta tõele, kuna Ungaril on tehniline võime kasutada Adria naftajuhet ja LNG-terminale, kuid valitsus on otsustanud Vene energia osakaalu hoopis suurendada.
Rahvusvaheliste standardite järgi ei olnud Ungari Orbáni valitsemise ajal fundamentaalselt toimiva demokraatliku valitsemisega riik. Demokraatia indeksi kohaselt – hinnatakse, kas kodanikud saavad valida juhte vabadel ja ausatel valimistel, nautida kodanikuvabadusi, osaleda poliitikas, eelistada demokraatiat teistele poliitilistele süsteemidele ning kas neil on toimiv valitsus, mis tegutseb inimeste huvides – on Ungari näitaja kümnepunktiskaalal olnud 6,51.
Mainisime eespool, et valimised ei toimunud võrdsetel alustel, isegi kui Tisza võitis.
Üheks demokraatia alustalaks loetakse ka pressivabadust. Ungari sai iga-aastases Reporters Without Bordersi (RSF) pressivabaduse indeksis mullu 68. koha 180-st. Orbán lõi oma valitsusaastetel meediaimpeeriumi, mis allus partei korraldustele. Poliitiliste ja majanduslike otsuste tõttu ning selle pärast, et oligarhid ostsid ulatuslikult kokku meediaväljaandeid (kellel on tihedad sidemed Fideziga), oli parteil kontroll Ungari meediast ligi 80% üle, kirjutas RSF.
Euroopa Liit on külmutanud miljardeid eurosid Ungarile ettenähtud toetustest. Tänavuse seisuga oli Ungarile ette nähtud toetustest peatatud umbes 17 miljardit eurot. Osa sellest rahast – üle miljardi euro – läks 2026. aasta alguses õigusriigi nõuete rikkumise tõttu juba pöördumatult kaotsi, kirjutas Delfi Ärileht.
Euroopa Parlament on loetlenud kümneid põhjuseid, miks toetusi külmutatakse. Sealhulgas seetõttu, et „Ungari on viimase kümne aasta jooksul muutunud autokraatliku valimismudeliga hübriidrežiimiks, nagu nähtub asjakohastest indeksitest“ ja „Ungari valitsuse süstemaatilise tegevuse tõttu on õigusriigi olukord seal mitu aastat järjest halvenenud“.
Otsus: eksitav. Euroopa Parlament on raha külmutamise põhjuseks toonud selle, et Ungaris on autokraatliku valimismudeliga hübriidrežiim. Tänavused valimised ei toimunud võrdsetel alustel ja riigis on ulatuslikud probleemid pressivabandusega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (161)