Rahvusooperi direktori Ott Maateni sõnul ei küündi tippsolisti tasu Eesti keskmise palgani ning see on tekitanud küsimuse, miks raisata raha kallile muusika või balleti eriharidusele, kui selle omandajal on oodata vaid kultuuritöötaja miinimumtasu.
Tippartisti tasu ei küündi keskmise palgani
„Teatrid teenivad omatulu, kuid seda siiski mitte määras, mis võimaldaks kogu palgafondi suurendada samas mahus, kui on tõusnud kultuuritöötajate miinimumtasu. Selline poliitika ongi tekitanud äraspidise olukorra, kus tippartistist balleti- või ooperisolisti tasu ei küündi Eesti keskmise palgani ja töötajate karjäärimudel on katkine, kuna kultuuripoliitiline eeldus on, et rahvusvahelist kõrgtaset nõudvat tööd peaksid artistid tegema kultuuritöötaja miinimumpalga eest,“ ütles Ott Maaten.
Karjäärimudel on katkine, kui rahvusvahelist kõrgtaset nõudvat tööd peab tegema kultuuritöötaja miinimumpalga ees.
Ott Maaten
Tema sõnul on viimased 10 aastat olnud rahvusooperile erakordselt rasked, sest riiklik tegevustoetus on sellel perioodil kasvanud ainult 1,37 korda, samal ajal kui kultuurivaldkonna kulu on kasvanud 1,8 korda ja riigi keskmine palk üle kahe korra.
„Seadusaktide järgi on ülesanded ning ootused riikliku tellimuse kvantiteedi ja kvaliteedi osas kolmele avalik-õiguslikule kultuuri baasinstitutsionile [rahvusooperile, rahvusraamatukogule ja ERR-ile] kõrgeimal tasemel, aga samadest seadusaktidest tulenevate ülesannete täitmise finantseerimine on toimunud praktiliselt miinimumtasemel,“ võtab Maaten olukorra vastakuse kokku.
Estonia suunab lisaraha maksimaalselt palgatõusu
„Me suuname kogu lisandunud raha ning omatulu maksimaalse palgatõusu saavutamiseks 2026. aastal. Loodan, et see vähendab tööjõu voolavust ning suurendab meie artistide ja töötajate usku nende rolli olulisusesse eesti rahvuskultuuris. Pinev olukord loomulikult ei lahene, sest töötasud endiselt ei saa küündima riigi keskmise palgatasemeni. Kui see tendents läbivalt jätkub, siis tekib õigustatud küsimus, et miks me raiskame raha kallile eriharidusele Eesti muusika- ja teatriakadeemias või Tallinna muusika- ja balletikoolis, kui noorte kõrgelt haritud tippspetsialistide perspektiiv on saada kultuuritöötaja miinimumtasu,“ nendib Maaten.
Eks rahva mentaalsus ole ka üks julgeoleku küsimus.
Sirje Helme
Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme sõnul ei ole palgafondi suurendamine ootamatu, sellele eelnesid pikad arutuelud kultuuri positsioonist riigi toimimises. „Eks rahva mentaalsus ole ka üks julgeoleku küsimus. Loomulikult on kultuuritöötajate sissetulek olnud üks olulisemaid teemasid, me ootasime seda,“ kinnitas Helme.
Helme sõnul on ammu juhitud tähelepanu, et küsimus pole ainult töötajate miinimumpalgas, vaid kogu palgafondis. „Meist keegi ei alahinda miinimumpalga tähendust, sest see on ühtlasi suuniseks ka mitteriikliku alluvusega kultuuriasutustele, eriti maakondades, kus kindlasti on keerulisem oma kultuuriliste tegevuste ja sündmuste positsiooni ja olulisust rõhutada,“ lisas Helme.
Tema sõnul on palgatõus oluline nii rahaliselt kui ka motiveeriva sõnumina. „Eesti kunstimuuseumi tööd otseselt mõjutab lisaraha sel viisil, et kui mitme aasta jooksul oleme pingutanud ja eraldanud omatulust raha palgafondi – meil pole vahet, kas kõrgharidusega kultuuritöötaja või muu eriharidusega spetsialist –, siis nüüd saame kasutada suuremaid summasid arendusteks.“
Kultuuritöötajate palgatõusule vaatamata on teisedki kultuuriasutused toimetuleku pärast pehmelt öeldes mures. ERR kirjutas laupäeval, et ERSO 99. hooaja avakontsert 19. septembri õhtul viimseni välja müüdud Estonia kontserdisaalis lõppes peadirigent Olari Eltsi pöördumisega publikule, sponsoritele ja kultuuriministeeriumile, mille sisuks oli rahvusorkestri suutmatus tulla toime tänaste palganumbritega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare