Kinnisvara24 statistikakeskkonna ning maa- ja ruumiameti andmetel tehti Eestis esimeses kvartalis kokku 4 831 korteri ostu-müügitehingut, mis on 2,7% vähem kui aasta varem samal perioodil. Märts tõi aga selge tõususignaali: tehingute arv kasvas üle Eesti ligi 9% võrreldes veebruariga ning Kinnisvara24 korterikuulutuste hulk suurenes enam kui 11%.
„Palgad on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui korterite hinnad, mis võimaldab rohkematel inimestel endale kodu osta. Samuti on näha, et kindlustunne on taastumas ning eluasemelaenude võtmine suureneb,“ ütles Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Aasta algus oli pealinna korteriturul pigem tagasihoidlik, kuid märtsis kasvas tehingute arv võrreldes veebruariga juba üle 17%, ulatudes 779 korterini. Samal ajal suurenes Kinnisvara24 portaalis nii Tallinna kui ka kogu Harjumaa korteripakkumiste arv enam kui 15%.
Uibomäe sõnul veab turu aktiivsust eelkõige järelturg. Uusarenduste müük küll tasapisi taastub, kuid hinnavahe uute ja järelturu korterite vahel on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Maksuküüru kaotamine suurendas kõrgemapalgaliste netosissetulekut, luues eeldused, et uute korterite ostmine muutub kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele.
Märtsis kujunes korterite mediaanhinnaks 2802 eurot ruutmeetri kohta – see on aastatagusega võrreldes mõne protsendi võrra kõrgem, kuid jäi samavõrra alla veebruari tasemele.
Tartus ostjad dikteerivad
Märtsis elavnes märgatavalt ka seni vähikäiku käinud Tartu korteriturg – tehingute arv kasvas võrreldes veebruariga enam kui 53%. Hinnatõusu see siiski kaasa ei toonud: korterite mediaanhind langes 2259 euroni ruutmeetri kohta, mis on 2,6% madalam kui veebruaris ning ligi 12% madalam kui aasta varem.
„Järelturul dikteerivad hindu praegu ostjad, kuigi müügipakkumiste hinnasoovid on aastaga hoopis kasvanud,“ tõdes Uibomäe. Tema sõnul on Lõuna-Eestis kodu otsijatel praegu suurem läbirääkimisruum.
Kinnisvara24 pakkumiste arv on kasvanud nii Tartu linnas kui maakonnas võrreldes nii eelmise kuu kui ka möödunud aasta sama ajaga.
Kõige silmatorkavamad muutused toimusid siiski korteriturul väljaspool Tallinnat ja Tartut.
Läänemaal, eriti Haapsalus, on kinnisvaraturg aastaga kõige rohkem elavnenud. Esimeses kvartalis tehti linnas 59 korteritehingut – üle 90% rohkem kui aasta tagasi. Eriti aktiivne oli märts.
Pankade statistika näitas juba eelmisel aastal, et suurim laenusummade kasv toimus Läänemaal, mis omakorda viitab kallimate korterite ostmisele. Tänavu ulatus kalleim tehing Haapsalus üle poole miljoni euro. Korterite mediaanhind on siiski langenud 1089 euroni ruutmeetri kohta. Väiksemate kohtade puhul tuleb aga arvestada, et üksikud tehingud mõjutavad tugevalt keskmisi näitajaid.
Haapsalu populaarsust toetab ka selle asukoht: mereäärne linn jääb Tallinnast vaid pooleteise tunni autosõidu kaugusele ning pakub märksa soodsamaid eluasemehindu, mistõttu sobib see hästi elupaigaks kaugtöötajatele.
Suurim hinnatõus Lääne-Virumaal
Haapsalu kõrval paistab silma Rakvere, kus tehingute arv kasvas esimeses kvartalis 79,4%, ulatudes 61 korterini. Lääne-Virumaa tervikuna näitas märtsis Eesti suurimat hinnatõusu – korterite mediaanhind kasvas aastaga üle 34%.
Turgu toetab kaasaegsete elamispindade lisandumine ning paranenud rongiühendus, mis muudab piirkonna elukohana üha atraktiivsemaks.
Mõõdukat kasvu näitasid ka Pärnumaa (+13%), Raplamaa (+13%), Valgamaa (+19%) ja Jõgevamaa (+19%). Negatiivse poole pealt eristus Põlvamaa, kus korteritehingute arv vähenes esimeses kvartalis 38%, mis on suurim langus kõigi maakondade seas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (20)