Sigade Aafrika katk ei näita vaibumise märke Eestis ega teistes Euroopa riikides. Seetõttu püsib ka käesoleval aastal kõrge risk kodusigade nakatumiseks, suurim levikurisk esineb perioodil juunist septembrini.

Haiguse ohjamisel on võtmetähtsusega metssigade arvukuse vähendamine. Jahimeeste panus on seejuures kriitilise tähtsusega, kuid selle tagamiseks on vajalik riigipoolne järjepidev ja piisav toetus, mis võrreldes 2025. aastaga on oluliselt langenud.

Küttimistegevus peab olema sihitud, arvestades seafarmide paiknemisega ja keskendudes eelkõige kõrgendatud riskiga piirkondadele.

Oluliselt on vaja suurendada suvist metssigade küttimist ja tagada selleks vajalikud rahalised ja korralduslikud meetmed. Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja suurim Eesti seakasvatusettevõte AS Maag Agro on ühiselt seisukohal, et ennetavad tegevused on oluliselt kulutõhusamad kui ulatusliku taudipuhangu tagajärgede likvideerimine.

Sigade Aafrika katkust vaba Eesti peab olema ühine eesmärk

PTA peadirektor Raimo Heinam näeb sellel aastal võtmetähtsusega probleemiks mitmete vajalike jahimeestele suunatud toetusmeetmete kadumist. „Erinevad toetusmeetmed on sel aastal isegi pikemal perioodil hädavajalikud, näiteks eelmisel aastal motiveeris jahimehi suve lõpus jahti pidama Keskkonna Investeeringute Keskuse jahti toetav meede, mida sel aastal enam ei ole,“ ütleb Heinam.

„Jahimeestel on ka katku seire vaates olnud pikka aega oluline roll, mis suvise küttimise motivatsiooni puuduse tõttu on pärsitud. Samuti ei kata emiste küttimise toetused tegelikku koguvajadust ja ka metssealiha konservide tootmise toetuse meedet enam ei ole,“ loetleb Heinam.

PTA on omalt poolt rakendamas täiendavat küttimist toetavat meedet. „Alates mai algusest kuni septembri lõpuni on lubatud jahimeestel viia metsas asuvatele peibutussöötmiskohtadele korraga kuni 25 kilogrammi sööta, et suunata metssigu seafarmidest ja põldudelt eemale ja lihtsustada küttimist peibutussöötmiskohtades,“ sõnab Heinam.

Suuremaid söödakoguseid võib kasutada peibutussöötmiskohtades, mis paiknevad vähemalt 3 km kaugusel enamikest seafarmidest. Lisaks on üle vaatamisel peibutussöötmiskohtade paiknemise tiheduse ja asukoha nõuded, et tekitada võimalus mitmetesse piirkondadesse platse juurde rajada ja farmide lähedal asuvatest riskide maandamiseks loobuda.

Eesti Jahimeeste Selts rõhutab, et meetmed on väga olulised, sest suvine metssea jaht on kulukas ja ajamahukas. „Traditsiooniliselt suvel metsseajahihooaega ei ole, kuna sigade kättesaamine on raskendatud ja samuti on see seotud suure aja- ja ressursikuluga, sh kütusekuluga. Selleks, et suvist metsseajahti tulemusrikkalt pidada, on kindlasti vaja rakendada lisameetmeid. Nagu eelmise hooaja kogemus näitas, aitasid rakendatud meetmed oluliselt küttimisele kaasa,“ selgitab EJS-i president Margus Puust.

Kõrgeima riskiga piirkondadena on Saaremaa, Läänemaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, kus tuleb rakendada intensiivsemaid küttimis- ja seiremeetmeid. Vajadusel peetakse põhjendatuks ka metssigade küttimise lubamist kaitsealadel.

Eesti Tõusigade Aretusühistu esimees Timo Vunder sõnab, et Eesti seakasvatuse strateegia elluviimisel ei ole küsimus üksnes toidujulgeolekus või majanduslikes näitajates, vaid ka kindlustundes, et riik ja kõik seotud osapooled teevad tõhusat koostööd, suudavad seakatkuga järjepidevalt toime tulla ja pakuvad usaldusväärset tegevusraamistikku. „Peame äärmiselt oluliseks rõhutada, et jahimeestele suunatud meetmed on katku tõrjes väga olulise tähtsusega. Jahimehed tegutsevad tõrjes eesliinil, vastutades metssigade populatsiooni ohjamise eest. Nende roll ja motiveeritus on kogu süsteemi toimimise eeltingimus,“ räägib Vunder.

Teema riiklikus vaates prioriteediks toomine loob ka tootjate seas usaldust, soodustab investeeringuid ja annab selge signaali, et seakasvatusel on Eestis pikaajaline ja kestlik tulevik.

AS Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann toob välja, et sigade Aafrika katk on otsene oht Eesti toidutootmisele, maaelule ja majandusele laiemalt. Piisav ja stabiilne ennetustegevuste rahastamine tugevdab sektori konkurentsivõimet, tagab toidujulgeoleku ja loob riigile pikaajalise majanduslikku tulu tootmise, tööhõive ja maksulaekumiste kaudu. „On väga vajalik, et jahimeestele suunatud meetmed oleksid prioriteetide hulgas, et tagada pikaajaliselt seakatkutõrje tõhusus ja seeläbi seakasvatuse kestlik areng,“ nendib Dreimann.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)