Lääne-Virumaal asuv Simuna Siimona ja Juuda kirik kuulub Eesti vanimate hulka. Sihvakast tornis asub ka platvorm, kust avaneb avar vaade ümbritsevatele maadele. Ning maid ja metsasid on kohalikul kirikul sootuks rohkem, kui tavaline — kokku ligi sada hektarit. Nende majandamine on ka koguduse tähtsaks sissetulekuallikaks. Majandamine tähendab Eestis sageli aga lageraiet. Ka Simuna pole erandiks. Viimati esitasid kristlased metsateatised kokku umbes 5 hektari metsa mahavõtmiseks. Raie Simuna kirikumõisa kinnistul puudutas ka kohalikku parkmetsa serva, kust kulgeb läbi Simuna kooli õppe- ja matkarada. Algavat kevadet tervitavad aasta algul tehtud raiest mahajäänud jäägid: oksapuru, kännud, pahupidi pööratud ja laastatud maa. Simuna Siimona ja Juuda koguduse juhatuse esimees Ainar Ojasaar lausub, et toimetatakse nii, nagu koostatud metsakorralduskava reeglid ette näevad. «Kui ka võimaldab raiumist, siis esitame metsateatise ja taotleme raieluba,» räägib Ojasaar. Lageraie kõrvalt tegevat kogudus oma maadel ka näiteks hooldus-, valgustus- ja harvendusraiet ning ülepea tegelevat «oma metsas väga teadliku majandamisega», kuid antud maatükkidele, millele taotleti raieluba viimati, olevat metsakorralduskava näinud ette lageraie. Plaanid on kogudus paika pannud koos oma koostööpartneri OÜ Artistoniga, mille põhitegevusalade hulka metsa raieõiguse võõrandamine ja metsa ülestöötamine kuulub. Ojasaar kinnitab, et neil pole põhjust kahelda oma koostööpartneri pädevuses. «Loomulikult raiesmik ei ole kuigi ilus pilt, aga mõne aasta pärast on seal noor võrsuv mets peal,» arvab Ojasaar.
