Inimõiguslaste andmetel arreteeriti Mahdi Farid 2022. aasta talvel ja viidi Iraani kurikuulsasse Evini vanglasse. Esialgu määrati talle 10-aastane vangistus, kuid pärast prokuröri vastuväite esitamist muudeti karistus surmanuhtluseks.
Iraani ametliku uudisteagentuuri Mizrani teatel üritas Farid nakatada Mossadi ohvitseride käsul Iraani kaitseorganisatsiooni sisevõrku ja pakkus Iisraelile organisatsiooni kohta teavet. Organisatsiooni nime ja väidetega seotud dokumente ei avaldatud.
Kohtuprotsessi käigus tunnistas Farid avameelselt koostööd Mossadiga, kirjutas Mizan. Samaaegselt on inimõigusorganisatsioonid korduvalt hoiatanud, et sellistel juhtudel puudub süüdistatavatel juurdepääs sõltumatutele nõustajatele ja neid sunnitakse väidetavat süüd üles tunnistama.
Iraani kodanikuühiskonna organisatsioon Hengaw on esitanud juhtumi kohta teistsuguse verisooni. Nimelt oli organisatsiooni allika sõnul Farid IT-õpilane, kes keeldus Iisraeliga seotud isikute koostööpakkumistest tuumateadlaste vastu. Seejärel olevat ta omal algatusel pöördunud energiaagentuuri julgeolekuosakonna poole ja andis üle saadud teabe ning rahasummad.
Hoolimata tema sammudest esitati talle süüdistus teabe avaldamises ja koostöös Iisraeliga. Allika sõnul rõhutas Farid uurimise käigus koostööd kodumaise asutusega, kuid see jäeti menetluses tähelepanuta.
Inimõigusorganisatsioonide sõnul on Iraanis viimase paari aasta jooksul järsult suurenenud hukkamiste arv, mida peetakse Teherani suurenenud mahasurumiseks sõja ja protestide poolt õhutatud potentsiaalse teisitimõtlemise vastu. Paljusid hukatud isikuid on süüdistatud koostöös Iisraeliga.
Organisatsioonide andmetel hukati möödunud aastal üle 1630 inimese, mis on suurim registreeritud hukkamiste arv alates 1989. aastast. Võrdluseks – 2024. aastal registreeriti pea 1000 hukkamist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)