Sooline palgalõhe Eestis oli 2025. aastal läbi aegade madalaim. Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2025. aastal 12,2 protsenti väiksem kui meestel ning see erinevus vähenes aastaga ühe protsendipunkti võrra.
“Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2 protsenti vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,” ütles statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets.
Palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra.
Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas
Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad.
“Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6 protsenti), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2 protsenti), töötleva tööstuse (21,4 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (20,8 protsenti) tegevusaladel,” loetles Vaikmets.
Olulist palgalõhe vähenemist on viimastel aastatel täheldatud info ja side tegevusalal, kus sooline palgalõhe on jõudnud viimaste aastate madalaimale tasemele.
“Kuigi statistikaameti kogutud andmete põhjal ei ole võimalik otseselt hinnata palgalõhe muutuste põhjuseid, võib siiski eeldada, et selle vähenemisele on kaasa aidanud naistele suunatud tehnoloogia- ja IT-valdkonna õppe- ning ümberõppeprogrammid. Traditsiooniliselt valivad naised enam humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade erialasid, samal ajal kui mehed suunduvad sagedamini tehnoloogia- ja IT-valdkonda, kus palgatase ongi keskmisest kõrgem,” tõdes Vaikmets, lisades, et kui ka naised jõuavad kõrgemapalgalistes tehnoloogiavaldkondades kõrgematele ametikohtadele, võib see kaasa aidata meeste ja naiste palgaerinevuste vähenemisele.
Eestis on ka kolm tegevusvaldkonda, kus naiste tunnitasu on meeste tunnitasust kõrgem: veondus ja laondus (-15,4 protsenti), kinnisvara (-12,4 protsenti) ning muud teenindavad tegevusalad (-2,3 protsenti).
Alla viie protsendi jäi palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkonnas ning ehitusvaldkonnas.
Naiste keskmine brutotunnipalk oli 11,40 eurot ja meestel 13 eurot
Kõige kõrgem keskmine brutotunnipalk oli info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, kus mehed teenisid 21,6 eurot ning naised vastavalt 18,4 ja 16,9 eurot tunnis.
“Suurim palgalõhe on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, kus naiste tunnipalk on 5,2 eurot väiksem kui meestel. Info ja side tegevusalal on naiste tunnipalk 3,7 eurot väiksem kui meestel,” lausus juhtivanalüütik.
Kõige madalamat brutotunnitasu makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse tegevusalal – meestöötajatele 8,6 eurot ning naistöötajatele 7,5 eurot.
Viimase 15 aastaga on brutotunnipalk nii mees- kui naistöötajatel tõusnud seitsme euro võrra – vastavalt 7,3 ja 7,0 eurot.
Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.
Andmeid kogutakse Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide käest, kus oli vähemalt üks palgatöötaja.