Luminor Eest peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on Eesti kaupade eksport kiratsenud viimased kolm aastat, peale seda kui koroona ajal oli meie kaupade nõudlus suur, sest rahvusvahelised kaubavood olid takistatud.

„Eksporti takistab nii väike nõudlus meie peamistes sihtriikides, kuid aastatega ei ole toimunud ka märkimisväärset kohanemist ja turgude ümbervaatamist,“ märkis Uusküla. „Vahepeal on kasvanud aga Eesti ettevõtete kulud rohkem kui meie olulistel konkurentidel. Nii on viimsed kolm aastat olnud Eesti eksport sisuliselt samal tasemel.“

Väljavaade ekspordile pole optimistlik

Eesti eksport kasvab Taani, Norra, Poola ja Leedu suunal. Samas kui Soome, Rootsi ja Läti suunaline eksport kiratseb. „Aastaga on kasvanud transpordivahendite ja tekstiili eksport. Paber, mineraalsed tooted ja metall on olnud aga languses,“ täpsustas Uusküla.

Väljavaade Eesti kaupade ekspordile ei ole Uusküla hinnangul väga optimistlik. „Mõningast tõusu võib oodata, kui Soome ja Rootsi hakkavad rohkem ehitama, kuid ka siis võivad nad osta oma sisendid märksa odavamast ja uues geopoliitilises olukorras logistiliselt paremas positsioonis Poolast,“ arvas ta. „Iseeneslikku ekspordi kasvu on tulemas vähe.“

Uusküla nentis, et Euroopa konkurentsipoliitika on muutunud ning riigid toetavad oma suure potentsiaaliga ettevõtteid, mis saavad siis parema positsiooni rahvusvaheliselt. „Vahepeal on Eesti ettevõtted ka suhteliselt vähe investeerinud ning nende võime tehnoloogiaga kaasas käia on pigem nõrgapoolne.“

Kaubavahetuse puudujääk kasvas

Statistikaamet andis teada, et jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik.

„Euroopa Liidu välistest riikidest vähenes eksport oluliselt nii Ameerika Ühendriikidesse, Ühendkuningriiki kui ka Venemaale. Ameerika Ühendriikidesse kahanes enim elektriseadmete, Ühendkuningriiki puidu ja puittoodete ning Venemaale masinate ja mehaaniliste seadmete väljavedu,“ lisas Aron.

Augustis eksporditi enim elektriseadmeid

Augustis eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%), puitu ja puittooteid (10%) ning transpordivahendeid (10%). Võrreldes mulluse augustiga vähenes enim mineraalsete toodete (24 miljoni euro võrra ehk 15%) ning metalli ja metallitoodete (14 miljoni euro võrra ehk 11%) väljavedu Eestist. Enim kasvas transpordivahendite eksport (14 miljoni euro võrra ehk 11%).

Peamised sihtriigid olid augustis Soome (16% koguekspordist), Läti (11%), Rootsi (9%) ja Leedu (9%). Soome ja Rootsi eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Võrreldes eelmise aasta augustiga vähenes kaupade väljavedu enim Lätti (28 miljoni euro võrra), Hollandisse (22 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidesse (20 miljoni euro võrra).

Lätti ja Hollandisse kahanes kõige rohkem mineraalsete toodete eksport. Enim suurenes kaupade väljavedu Singapuri (31 miljoni euro võrra), kuhu veeti rohkem mineraalseid tooteid.

Eesti päritoluga kaubad moodustasid augustis 65% koguekspordist ja nende väljavedu jäi võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. Kaupade reeksport ehk imporditud kaupade taasväljavedu vähenes 6%.

Peamiselt imporditi Lätist, Soomest, Saksamaalt ja Leedust

Enim imporditi augustis elektriseadmeid (15% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), transpordivahendeid (11%) ning mineraalseid tooteid (11%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem elektriseadmete (30 miljoni euro võrra ehk 14%) ning vähenes mineraalsete toodete (19 miljoni euro võrra ehk 9%) sissevedu Eestisse.

Augustis imporditi kaupu enim Lätist (12% koguimpordist), Soomest (11%), Saksamaalt (11%) ja Leedust (11%). Lätist, Soomest ja Leedust toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja Saksamaalt transpordivahendeid.

Aastaga kasvas kaupade import enim Hollandist (40 miljoni euro võrra), Lätist (35 miljoni euro võrra) ja Ameerika Ühendriikidest (25 miljoni euro võrra). Hollandist ja Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ja Ameerika Ühendriikidest elektriseadmeid. Enim kahanes import Soomest (76 miljoni euro võrra), kust toodi vähem mineraalseid tooteid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (2)