30. aprillist 2. maini kestva HÕFF-i avafilm on Soome režissööri Hanna Bergholmi psühholoogiline õuduspõnevik „Öölaps“. Ebatavalise teemakäsitluse poolest on ka moodsaks muinasjutuks nimetatud film tekitanud juba suurt elevust ja siinses kontekstis on seda võrreldud ka äraspidise Nukitsamehe looga.
Mees ja naine kolivad keset metsa asuvasse majja. Varsti sünnib neile poeg – ja täiuslikust elust looduse rüpes saab õudusunenägu. „Süngelt naljakas ja häbitult rümbarebune,“ kirjutas The Hollywood Reporter pärast esilinastust Berliini filmifestivali võistlusprogrammis.
Peaosi mängivad „Kupees nr 6“ rahvusvahelist karjääri alustanud Seidi Haarla ning „Harry Potteri“ filmidest Ron Weasleyna tuntud Rupert Grint.
Linastus on osa Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avatseremooniast, mis toimub 30. aprillil kell 18 Haapsalu kultuurikeskuses.
Veel astuvad festivalil üles zombidest nõukogude sõdurid – seda Oleksi Taranenko filmis „Kahhovka objekt“, millega tänavune festival kulmineerub.
Filmi sisu lühidalt kokkuvõetuna: kui venelased on Ukrainat vallutades Kahhovka tammi õhku lasknud, leiavad ukrainlased tühjaks jooksnud veehoidla põhjast punkri, mis pole niisama punker – see on täis zombistunud vene sõdureid, kes on sinna jäänud külma sõja ajast, kui Nõukogude Liit viis läbi salajasi inimkatseid.
Tegu on B-filmi stiilis fantastilise zombimäruliga, mis on pühendatud Ukraina vastupanule. Seansile eelneb ühtlasi traditsiooniline filmiesemete oksjon, mille tulu annetab HÕFF Ukraina toetuseks.
Jaapani kummitusfilm, tulnukaloode, toores Kasahstani märul
Kokku toob Baltimaade suurim žanrifilmide festival HÕFF Eesti vaatajate ette 35 pikka õudus-, ulme- ja põnevusfilmi 25 riigist, sealhulgas sellistest kaugetest maadest nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Jaapan ja Kasahstan, lisaks mitu lühifilmide programmi ja hulk eriüritusi.
Rahvusvaheliste festivalide paremikust jõuavad ekraanile näiteks äsjase South by Southwesti festivali kesköise programmi publiku lemmik, Jaapani kummitusfilm „Mitte kunagi pimedas“, mille autoriks on ameeriklane Dave Boyle. Samuti ka samal festivalil laineid löönud iirlase Damian McCarthy folklooriõudus „Hokum“.
Tänavuse Sundance’i festivali hittidest on kavas Austraalia režissööri Natalie Erika Jamesi „Sahhariin“ ja Uus-Meremaa režissööritandemi Thunderlips õuduskomöödia „Ema, ma olen tulnukast rase“. Mõlemad kuuluvad aasta parimate kehaõudusfilmide sekka.
Kasahhi uue laine märuli- ja põnevusfilmid, mis oma tooruse ja sotsiaalse allteksti tõttu üha enam ka maailmas tähelepanu pälvivad, saavad kokku eriprogrammis „Kasahstanis läks märuliks“, kus linastuvad Darhan Tölegenovi „Karistus“ ja Ajtöre Žoldaskali „Haiglane“.
Teine eriprogramm – „B-filmide paavst“ – on pühendatud Roger Cormani sajandale sünniaastapäevale. Muuhulgas jõuab seal ekraanile ka 1983. aastal Cormani stuudios valminud „Deathstalker“, millest sai alguse samanimelise mõõgakangelase siiani kestev ekraanielu. Tema viimatise kehastuse, eelmisel aastal valminud „Deathstalkeriga“, mille režissöör on Steven Kostanski, kulmineerub tänavu HÕFF-i friigifilmide programm.
Soome kirjaniku Aapeli 110. sünniaastapäeva puhul, mida eelmise aasta lõpus üle Soome tähistati, tuleb näitamisele tema lasteraamatu „Üle linna Vinski“ järgi tehtud legendaarne ETV telelavastus. Seejuures tuleb külla hulk asjaosalisi eesotsas üle pika aja avalikkuse ette ilmuva peaosatäitja Martin Nurme ja lavastaja Ivo Eensaluga.
Chuck Norrise mälestuseks paneb näitleja Merle Jääger ta rääkima eesti keeles, sest otse publiku silme all sünnib filmi „Üksik hunt McQuade“ dublaaž.
Kogu festivali viimase filmina jõuab ööl vastu pühapäeva, kell 01.30 ekraanile viimase PÖFF-i „Öiste värinate“ programmi absoluutne tõmbenumber, vaatajaid šokeerinud õuduskomöödia „Pane mu poega!“.
Välislavastajatest saabuvad Haapsallu Hans Christian Anderseni muinasjuttudel põhineva Taani õudusantoloogia „Toredad inimesed“ režissöörid Michael Panduro, Michael Kunov ja Kasper Juhl ning üks Rootsi düstoopilise ulmefilmi „Munapeade vabariik“ režissööridest Pella Kågerman.
Laste õudusjuttude võistlusel silma paistnud tööd loeb avalikul salvestusel ette taskuhäälingu „Tumedad tunnid“ eestvedaja Priit Öövel. Lastele on mõeldud ka Just Filmi töötuba.
Seksistlik allegooria „Seksmissioonis“
Retrofilmide programmist leiab restaureerituna Läti kriminaalfilmide meistri Aloizs Brenčsi „Tuld briljantide kuningannale“ (1973), Poola kultusrežissööri Juliusz Machulski „Seksmissiooni“ (1984) ja Tšehhi režissööri Karel Zemani „Reisi eelajaloolisse aega“ (1955).
Nõukogude Liidus seksi ei olnud, vähemalt ametlikult mitte – mis „Seksmissioonist“ me räägime? Nii vallutas 1984. aastal valminud sellenimeline Poola film nõukogude ekraanid teise pealkirja, „Uued amatsoonid“ all, 25 minutit lühemana ja – justkui sellest veel vähe oleks – alla 16-aastastele keelatuna.
„Seks lõigati välja – jäi ainult missioon,“ naljatas filmi režissöör Juliusz Machulski aastaid hiljem.
Nüüd näitab Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival selle populaarse ulmekomöödia restaureeritud varianti ja kõik saavad ise otsustada, kui palju on seal seksi, kas tegu on jätkuvasti totalitarismi ajakohase allegooriaga või tänasesse päeva sobimatu seksismiga – just viimast seisukohta pooldavad hääled muutuvad Poolas üha valjemaks.
Kolmeks aastaks hiberneeritud Max ja Albert äratatakse kogemata alles poole sajandi pärast, 2044. aastal, kui maailm on tundmatuseni muutunud. Mehed on kadunud ja kogu rahvastik koosneb ainult naistest.
„Etteaimamatu ja hoogne tegevustik, teravmeelsed süžeepöörded ja üllatav väljamõeldis, peen iroonia ja lõbusad naljad – see kõik on filmile iseloomulik,“ reklaamis 1987. aasta alguses ajakiri Ekraan. Pole ime, et vaatajaid kogunes murdu.
„Tahtis seinad laiali lükata,“ tunnistas toonane Põlva rajooni kinovõrgu direktor ajalehes Koit.
Teise retroprogrammi kuuluva linateosena jõuab Haapsalus ekraanile Tšehhi režissööri Karel Zemani teaduslik-fantastiline seiklusfilm „Reis eelajaloolisse aega“, mida 1956. aastal näitasid pealkirja „Ebatavaline teekond“ all ka Eesti kinod.
Nüüdseks restaureeritud filmis, mida 2016. aastal, kui Zeman pälvis HÕFF-il elutööauhinna, polnud võimalik linastada, sõidavad neli last mööda aja jõge ja leiavad end esiajast.
Kuidas autor seda kõike tegi, ajal, kui arvuteid ei olnud – ühendas mängu- ja animafilmi, elusa elutuga, näitlejad nukkudega, kasutas erinevaid optilisi illusioone, moonutas perspektiivi, et petta vaataja nägemismeelt –, on päris raske ette kujutada.
Teost läbib selge populaarteaduslik suundumus ja see lähendab seda meie oma filmileiduri Heino Parsi loomingule, eelkõige „Operaator Kõpsu“ sarjale.
Film võitis Veneetsia festivalil lastefilmide grand prix’ ja seda peetakse praegugi maailma lastefilmide kullafondi kuuluvaks.
Eesti kaskadööride vaimne isa saab elutööauhinna
HÕFF annab tänavuse elutööauhinna legendaarsele kaskadöörile Aldo Tammsaarele. 74-aastane filmikunsti tundmatu sõdur, nagu ta ise on kaskadööre nimetanud, pälvib tunnustuse eesti kaskadöörlustraditsioonile aluse panemise eest.
Aastatel 1978–1994 esimese eestlasena elukutselise kaskadöörina tegutsenud Tammsaar oli Nõukogude Liidu parimaid trikimeistreid – ta kuulus kuueliikmelisse kaskadööride truppi, mis teenindas kõiki oma aja olulisemaid seiklus- ja põnevusfilme. 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses tegi ta karjääri ka Soomes. Selle tipuks oli Pekka Parikka suurejooneline sõjafilm „Talvesõda“, mille trikid ta lavastas.
Kokku on Tammsaar osalenud ligemale 200 filmis. Oma töö kohta on ta öelnud: „Trikke tuleb teha ajudega mõeldes, mitte lülisammast ohverdades.“
Lisaks ise trikitamisele on vastne laureaat seda ka teistele õpetanud. Tema õpilaseks peab end Eesti trikimeistrite praegune esinumber Enar Tarmo, kes õppis aastatel 1993–1994 Turu kunsti- ja meediakooli kaskadööride kursusel, mille üheks juhendajaks oli ka Tammsaar. Mitmed tema käe all õppinud soomlased tegutsevad nüüd Hollywoodis.
8. septembril 75-aastaseks saav Tammsaar asutas 1992. aastal filmileviga tegeleva aktsiaseltsi MPDE, mis tõi ametlikult Eestisse esimesed Hollywoodi filmid. 2001. aastal ehitas ta Tallinna esimese ja pikka aega ainsa kobarkino.
Ühtlasi võib teda nimetada ka Eesti esimese õudusfilmide minifestivali korraldajaks. Just tema vahendusel jõudsid 27. septembril 1993. aastal Tallinna kino Eha ekraanile Helsingi filmifestivalil „Armastus ja anarhia“ ära keelatud linateosed: Jörg Buttgereiti „Nekromantik“ ja „Nekromantik 2“ ning Abel Ferrara „Driller Killer“.
HÕFF-i elutööauhind antakse Tammsaarele üle festivali avatseremoonial 30. aprillil. 1. mail kell 13.45 toimub samas kõigile avatud jututund, kus laureaat räägib oma kaskadöörikarjäärist lähemalt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare