Karjääri neljandas välisriigis keskvälja kontrolliv Kevor Palumets loodab, et CV saab olema veel kirjum, sest iga kultuur arendab mängijat uuest küljest. Slovakkias saab ta nautida nii palliga mängu kui duelle, positsioonil, kus talle kõige rohkem meeldib. Ehk kõik voolab täpselt sobivalt.
Noorteklassis Itaalia, pärast Paide Linnameeskonda Belgia, Soome ja nüüd Slovakkia – Kevor Palumets on 22-aastase mängija kohta näinud juba päris palju. Seda saab võtta kahest erinevast küljest: kas mängija pole üheski paigas hästi pidama saanud või on võimalus neist sutsakatest õppida. Viimane on noore mängija jaoks kindlasti tervislikum vaade.
“Ma arvan, et iga riik, iga liiga paneb mind jalgpalli natuke teise nurga alt vaatama. See kõik teeb mind kogu aeg paremaks mängijaks. Olen juba nii noorena saanud eri kultuurides mängida ja loodan, et neid tuleb karjääri jooksul aina juurde,” naeratab Palumets Soccernet.ee-ga vesteldes laialt.
Teekond Slovakkia kõrgliigaklubis Podbrezova Železiarne algas aasta alguses. Palumets liitus poole hooaja pealt ning asus koheselt enda kohta otsima. Tuli harjuda nii uue mängusüsteemiga kui erinevate keskvälja positsioonidega, sügisest on ta aga õigesse paika jõudnud.
“Olen sellest hooajast mänginud ainult enda lemmikpositsioonil. Me mängime kahe kuuega, mis tähendab, et saan sealt vahepeal tõusta rünnakuid toetama. Mulle väga meeldib nii see süsteem kui positsioon, mida praegu mängin,” rõõmustab ta. “Oleme teinud hästi palju palliga tööd, sest tahame ka palliga mängida. Töötame, kuidas leida häid sööte ülespoole.”
Palumets toob välja, et Slovakkia kõrgliigas läheb vaja mõlemat – nii palliga kui pallita osa. Et ka viimane sujuks, käiakse ka hooaja sees 3-4 korda nädalas jõusaalis. Ränk töö ongi Palumetsa sõnul selliste Balkani poole jäävate vutiriikide võtmesõna.
“Kui Belgia liiga oli natuke tehnilisem, siis Slovakkia on hästi intensiivne ja füüsiline. Isegi kui me oleme meeskond, kes tahab palju palliga mängida, siis tagumise tabelipoole satside vastu on võitlust palju. Kuna tunnen, et duellid on üks mu tugevamaid kohti, siis teinekord meeldib mulle ka selline jalgpall, kus saab momente tekitada läbi võitluste,” kõrvutab Palumets.
Uus hooaeg on aga alanud ka resultatiivselt – olnud 11 mänguga on Palumets löönud ühe värava ja jaganud välja neli väravasöötu. “Kuue peal tahaks esimese asjana, et taga oleks kõik korras, aga kui saan ka ründes tiimile lisakäiku anda, siis teeb see ainult õnnelikuks. Usun, et sööte ja väravaid tuleb veel: mul on ründajatega hea klapp ja neid ohtlikke momente on saanud tekitada päris palju,” särab ta.
Koondis vajab oma 12. mängijat
Palumets on olnud üsna kindlalt naelutatud Eesti A-koondise keskväljale. Viimases kolmes kohtumises tegi ta täismängu ning pingilt alustas ta viimati aasta eest. Kokku 14 koondisemängust kümme on alanud Palumetsa jaoks algrivistuses. Kuna vanust pole turjal veel eriti ollagi, tiksub kuklas ikka – mis järgmiseks?
“Seda on minult palju küsitud nii perekeskis kui mujal,” muigab Palumets. “Aga mulle meeldib anda sellist väga poliitiliselt korrektset vastust: et mulle meeldib võtta nädal korraga. Ja ma võtangi. Iga tulev mäng on see, millele ma hetkes mõtlen. Kindlasti, kui kõik läheb hästi, tahaksin teha sammu edasi. Aga praegu olen ma õnnelik, sest saan mängida oma positsioonil ja nii on väga mõnus tulla koondisesse.”
Head tunnet annavad kamaluga juurde veel ka koduseinad, sest Eesti koondis asub Itaaliat ja Moldovat murdma A. Le Coq Arenal. Laupäevaseks mänguks on oodata põhimõtteliselt täismaja – nagu oli juunis Norra vastu. Palumets teab omast käest, et toetust läheb väga vaja.
“Meie publik on kindlasti nagu 12. mängija. Seda, et nende kohalolu on tähtis, oli ka Norra vastu tunda. Mingist hetkest oli füüsiliselt väga raske, aga kui kuuled, et oma inimesed sulle ikka veel kaasa elavad, siis see annab nii palju lisaemotsiooni, nii palju lisameetreid ja -jõudu. On väga tähtis, et meie inimesed tulevad ja toetavad meid,” rõhutab ta siiraste silmadega.
Ta jätkab, et mõlema vastase vastu saab toetajate näol seda n-ö lisamängijat suurepäraselt ära kasutada. “Itaalia vastu peame natuke paremini lahendama neid olukordi, kui nad ääretsoonidest tulevad. Usun, et oleme selleks palju paremini valmis, kui olime Itaalias,” lahkab ta, viidates Eesti 0:5 kaotusega lõppenud mängule.
Kolm päeva hiljem ehk teisipäeval võiks Eesti, kes alistas Moldova võõrsil 3:2, saada rohkem ise rünnata. “Võõrsilmängust saame kindlasti kaasa võtta selle, et me oskame väravaid lüüa. Peame olema palliga julged ja tekitama momente. Usun, et tuleb väga hea koondisenädal,” naeratab Kevor Palumets lõpetuseks.