Telekomid eri leerides: kas kiire numbriliikuvus on hea või halb?

Loe algse plaani kohta lähemalt siit

Võttes sidefirmadelt ära puhveraja, mille jooksul pakkuda numbriliikuvuse tühistamiseks kliendile leti alt eksklusiivseid pakkumisi, soovis justiits- ja digiministeerium parandada sideturu konkurentsiolukorda. Nimelt jääb aastas pooleli ligi 70 000 numbrivahetust. Uuendatud eelnõus, mis läheb peagi kaasamisringile, on aga uueks sihiks 15 minuti asemel üks tööpäev. Mis juhtus ja kuidas reageerivad muudatusele telekomid? Tuleb välja, et hoolimata kompromissist pole endiselt saavutatud üksmeelt.

Petturid võivad kiirest numbriliikuvusest kasu lõigata

Justiits- ja digiministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aivar Pau ütles muudatust põhjendades ERR-ile, et 15-minutiline operaatorivahetus on jätkuvalt kavas, kuid läbirääkimistel telekomiettevõtetega leiti kompromiss ja numbriliikuvuse kiirendamisega liigutakse edasi etapiviisiliselt. Muudatuse taga on Pau sõnul laialt levinud petuskeemid, mille raames jõuaks kiire numbriliikuvuse korral pettur kaaperdatud PIN-koodide abil inimese numbri ja digitaalse identiteedi uue sideoperaatori juurde viia enne, kui päris omanik rünnakut märkab – nõnda jäetakse hetkel ühe tööpäeva pikkune turvapuhver.

Telia ja Elisa nõustuvad kompromissiga ning rõhutavad oma kommentaarides Digigeeniusele sarnast muret. Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann leiab, et liiga kiire numbriliikuvus võib avada uusi võimalusi pettusteks, seda eriti arvestades, et just kiirus on kelmide parim tööriist. Elisa toetab numbriliikuvuse protsessi kaasajastamist, ent peab oluliseks mitte luua täiendavaid riske. Samas rõhutab Ploomann, et määrust ennast asjaosalistele veel saadetud pole.

Ka Telia ei ole põhimõtteliselt kiirema numbriliikuvuse vastu, kuid leitakse, et tarbijal peaks säilima vähemalt ühe päeva pikkune otsustusaeg. Vastasel juhul võib Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti sõnul juhtuda, et kiirustades ei arvestata kõigi asjaoludega, näiteks perioodiliselt siduvad lepingud eelmise teenusepakkujaga või siis muud soodustused. Telia leiab samuti, et petturid võivad hakata numbriliikuvuse kiiret ajalist survet ära kasutama.

Tele2 petuohtu reaalseks ei pea

Tele2 on aastaid toetanud kiiret numbriliikuvust ega nõustu ülejäänud turuosaliste põhjendustega. Tele2 juht Margus Nõlvak tõdeb, et SIM-pettused on teatud riikides tõesti levinud, aga eelkõige seal, kus identiteedi- ja autentimissüsteemid on palju mõrgemad kui Eestis. Siinsed vahendid, nagu ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID, moodustavad Nõlvaku hinnangul hoopis tugevama kaitsekihi.

Nõlvakule jääb arusaamatuks, kuidas kiirem operaatorivahetus võiks pettuste riski suurendada. „Selleks, et keegi saaks sinu numbri enda nimele liigutada, peab tal olema ligipääs sinu digitaalsele identiteedile: Smart-ID-le või Mobiil-ID-le. Siit tekib sisuline küsimus, et kui petturil on juba võimekus panna inimene Smart-ID või Mobiil-ID päringuid kinnitama või saada ligipääs tema autentimisvahendile, miks peaks ta kasutama seda esmalt numbri kaaperdamiseks, mitte otse pangakonto või teiste kõrge väärtusega kontode ülevõtmiseks, kus kahju tekitamise ulatus on kordades suurem?“ küsib Nõlvak.

Ta toob protsessist välja veel hetki, kui on vaja isikut tuvastada või võib maha jääda jälgi, näiteks füüsilise SIM-i vahetus või eSIM-i aktiveerimine, seejärel veel teenuse ligipääsemiseks vajalik SMS-il põhinev kaheastmeline autentimine, milleks on vaja teada ka sisselogimisandmeid. „Need on praktilised pidurid, mis muudavad numbrivarguse petturi jaoks riskantseks ja ebaefektiivseks,“ räägib Tele2 juht.

Telekomid näevad ka konkurentsiolukorda erinevalt

Samuti jäävad telekomid eri arvamusele küsimuses, kuidas mõjub numbriliikuvus konkurentsile. „Telia hinnangul ei ole peamine küsimus kiiruses, vaid läbipaistvuses, usalduses ja kliendikogemuses. Väga kiire – näiteks 15 minuti pikkune – numbriliikuvus võib suurendada segadust ja eksimuste riski, eriti olukordades, kus otsused tehakse emotsiooni või puuduliku info põhjal,“ ütleb ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neerot, kelle sõnul võib nõnda muutuda hinnastus veelgi vähem läbipaistvaks.

Elisa arvates on aga juba praegu konkurents igati tihe ja toimiv, sest kõik sideoperaatorid pingutavad oma klientide hoidmise ja uute klientide võitmise nimel. Telekomi erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann näeb „letialuste pakkumiste“ asemel pigem kliendi vajadustele vastavaid rätsepalahendusi.

Taas ei nõustu teistega Tele2. Firma juht Margus Nõlvak leiab, et just kliendi tagasivõitmise kõned on need, mille tõttu ei vasta telekomide kodulehtedel olevad hinnakirjad reaalsusele ning kogu süsteem on üles ehitatud eeldusele, et klient peab ähvardama lahkumisega, enne kui talle pakutakse ausat hinda. See loob Nõlvaku sõnul ebaühtlase ja läbipaistamtu teenusteturu, kus hinnad sõltuvad pigem läbirääkimisvõimest kui tarbimisharjumusest, samuti karistab selline käitumine lojaalseid kliente.

Just 15-minutiline numbriliikuvus oleks see, mis sunniks Nõlvaku hinnangul sideettevõtteid pakkuma õiglasi ja läbipaistvaid hindu kohe algusest peale ja kõigile. Selline arenguhüpe eeldab seadusemuudatust ja poliitilist toetust, mistõttu on etapiviisiline lähenemine Tele2 vaatest mõistetav, kuid praegune ühe tööpäeva pikkune periood ei lõpeta telekomi hinnangul senist ärimudelit ega läbipaistmatu hinnastamise probleemi.

Alternatiivina pakub Nõlvak teiste riikide näitel välja ka kliendi tagasivõitmiseks mõeldud kõnede keelustamise. „Paljudes riikides ei tohi doonoroperaatorid teha oma klientidele selliseid müügikõnesid just läbipaistva hinnastuse huvides. Lisaks võib argumenteerida, et winback-kõnesid oleks kelmil lihtne ära kasutada. Näiteks helistada, esineda operaatorina ja küsida „parema pakkumise kinnitamiseks“ PIN-koode ning muid tundlikke andmeid,“ lisab Nõlvak.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada