Päikeseenergeetika jätkab oma võidukäiku kõige kiiremini kasvava taastuvenergeetika haruna nii maailmas kui ka Eestis. Mullu lisandus Eestisse 513 MW päikeseelektri tootmisvõimsust – seda on rohkem kui kunagi varem ja üle kahe korra enam tuuleelektrist. Akadeemik Martti Raidal kirjutas nädal tagasi Postimehe arvamuses, et Eleringi numbreid analüüsides on näha, kuidas meie regioonis on tuule- ja päikeseparkide võimsus tarbija vaates lähenemas maksimaalsele vajalikule. Millised on päikeseenergeetika arengud järgneval kümnendil? Kas sel on veel kasvuruumi?
Tõepoolest, vaatamata kiirele päikeseelektri tootmismahtude kasvule maailmas prognoosivad nii Rahvusvaheline Energiaagentuur kui ka SolarPower Europe uuest aastast tõusu aeglustumist ja isegi stagnatsiooni. Euroopa suurimad päikeseenergiaturud Saksamaa ja Hispaania seisavad silmitsi taastuvenergia salvestamise väljakutsetega ning nende elektrivõrk ei saa uusi taastuvenergia võimsusi vastu võtta. Samad väljakutsed on ka Eestil. Selle aasta alguseks oli Eesti päikeseelektrijaamade juurde paigaldatud kokku juba 30 MW akusalvestusvõimsust, mis tasandab päikeseelektri tootmise kõikumist ja leevendab elektri kõrgeid tipuhindasid. Salvestusparke kerkib kui seeni peale vihma. Eriti oluline on taastuvenergia salvestusvõimekuse roll tööstussektoris. Pärast elamuehituse buumi energiakriisi ajal (2021–2023) liigub päikeseenergeetika Euroopas suuremate tööstusprojektide poole, kus prognoositakse suurimat kasvu. Jah, peame tõdema, et Eestis on suurtööstust vähe, aga investeeringuid meie majanduse ja tööjõuturu elavdamiseks ka ei tule, kui elektrienergia taskukohasus, kättesaadavus ja hind seda ei toeta. Tõsi, see on küll vaid üks mõjutegur.