Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös välja antud Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2023 «Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940» on pühendatud Esimese maailmasõja järel sündinud Euroopa riikide sõjandusteooriatele.
Esimese maailmasõjaga muutunud arusaamad sõjapidamisest vajasid ka sõjandusteoreetilise mõtte revideerimist. Kuidas tuldi selle ülesandega toime ennekõike Esimese maailmasõja järel loodud Euroopa riikides, seda käsitleti 2023. a Eesti sõjamuuseumi, Balti kaitsekolledži ja Kaitseväe Akadeemia XIV rahvusvahelisel Balti sõjaajaloo aastakonverentsil «Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940». Aastaraamatu kuus artiklit põhinevadki selle konverentsi ettekannetel ja hõlmavad Tšehhoslovakkia ohvitseride kirjutisi, Soome armee ohuhinnanguid, marssal Józef Piłsudski rolli Poola sõjanduslikus mõtlemises, kindral Johan Laidoneri osa Eesti riigikaitse moderniseerimise plaanis, Hollandi sõjandusteoreetiku Michael Calmeyeri vaateid ning viimaks hinnanguid Eesti valmisolekule sõjaks omas ajas ja tulevikus. Retsensiooni rubriigis tutvustatakse Eesti sõjalise mõtte ajaloo uurimisprojekti raames ilmunud kahte monograafiat. Väljaande autoriteks on sõjaajaloolased Tšehhimaalt, Soomest, Poolast, Hollandist, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist.
Eesti sõjaajaloo aastaraamat on 2011. aastal asutatud eelretsenseeritav teaduskogumik, mida annavad välja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Tallinna Ülikooli Kirjastus. Kogumiku sihtgrupiks on sõjaajalooga tegelevad õpetlased nii Eestis kui ka välismaal ja laiem sõjaajaloohuviliste ring Eestis. Väljaande peatoimetaja on Toomas Hiio.