Pillessoni sõnul on viimase kümne aastaga suurima tõusu teinud Põhja-Tallinna linnaosa, eesotsas Kalamaja asumiga, mis on tänaseks kerkinud kõige hinnatumaks linnaosaks. „Korterite mediaanhind ületab seal 4 500 eurot ruutmeetri kohta. Võrdluseks Kesklinna linnaosa kalleima piirkonna Kadrioru asumi korterite mediaan ruutmeetrihind jääb 4 000 euro piirimaile,“ ütleb ta.
Tallinna kalleimad uusarendused ulatuvad tema sõnul Kalarannast Kopli poolsaare tipuni. Kuigi sealsed vanemad korterid on tänu Volta ja Sitsi uuendamisele ning rohelisele putukaväilale kindel investeering, manitsevad eksperdid ostjaid ettevaatlikkusele.
Kopli kinnisvara tulevikupotentsiaal on juba tänastesse hindadesse sisse arvestatud, räägib Pillesson ja lisab, et uutel elanikel tuleb veel pikki aastaid leppida tööstuslike vaadetega. “Lisaks suureneb iga uue arenduse lisandumisega Kopli poolsaare liikluskoormus, mis arvestades sealset tänavate võrku, on juba praegu üsna pingeline.“
Ta tõdeb, et Tallinnas on mõni piirkond, kus asukoht ja taristu, ümbritsevad arendused ning lähikonnas tekkivad uued töökohad annavad tuleviku kiiremaks hinnakasvuks head eeldused.
„Üks selline piirkond on Keskturu ümbruses asuv Keldrimäe asum. Kuigi hea asukohaga, on see kant märkamatu ning olnud seni justkui Liivalaia tänavaga südalinnalinnast ära lõigatud,“ nendib ta.
Pillessoni sõnul on 3000 töökohaga Arteri kvartal laiendanud Maakri ärikvartalit üle Liivalaia tänava. Ta märgib, et tulevikus avaldab piirkonnale väga suurt mõju ka Keskturg, millest võiks pärast planeeritud renoveerimist saada Balti jaama turuga sarnane suur tõmbekeskus.
Lisaks toob ta välja, et kui linn otsustab Liivalaia tänava renoveerida, annaks see Keldrimäe piirkonnale veel omakorda tugeva positiivse tõuke. Tegemist on tema sõnul alaga, kus pikaajalises vaates on tugev hinnakasvu potentsiaal.
Uus Maa juhi sõnul on teine suuresti avastamata pärl Sikupilli asum, mida tõmbab kiiresti üles Ülemiste City ja Fahle kvartali areng ning ka Rail Balticu peaterminali valmimine. „Väga oluline on ka see, et Sikupillit läbib kesklinna ja lennujaama vaheline trammiliin ning lähedal Ülemiste linnakus on kõrgepalgalised töökohad,“ ütleb Pillesson.
Kolmandana toob Pillesson välja Tallinna vanalinna. Tema sõnul ostsid sinna 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses kortereid paljud välismaalased, peamiselt soomlased. Ta märgib, et praegu nad müüvad oma vara kas põlvkonnavahetuse, majandusliku olukorra või geopoliitiliste pingete tõttu, mis on tekitanud turule häid ostukohti.
Pillesson toob näiteks, et heas korras vanalinna korteri võib praegu soetada 3500–4000-eurose ruutmeetrihinnaga, mis on võrreldav äärelinna uusarenduste hinnatasemega. Ta nendib kokkuvõtteks, et kuna vanalinna uusi hooneid juurde ei ehitata, jääb sealsel kinnisvaral oma väärtus alati püsima.
„Ka mujal Eestis on kohti, mida ootab ees või kus on juba toimunud kiire kasv –suuremad hüpped on peamiselt seotud taristuehituse või konkreetsete töökohtade tekkimisega,“ selgitab Pillesson.
Ta toob heaks varasemaks näiteks Tapa linna, kus kinnisvarahinnad tegid 2010. aastate teises pooles tänu sõjaväelinnaku laienemisele suure hüppe.
Lähiaastate näitena märgib ta Kesk-Eestis asuvat Paidet, mida on tema sõnul oluliselt mõjutanud uue neljarealise maantee ehitus. Pillesson toob esile fakti, et kui viimase viie aastaga on Eesti keskmine kinnisvarahind tõusnud umbes 50% ehk laias laastus inflatsiooniga samas tempos, siis Paides on hinnakasv olnud lausa kaks korda kiirem.
Lisaks toob ta Paide puhul välja huvitava seose selle kohta, kuidas sport võib kinnisvaraturgu elavdada. Ta märgib, et linnas tegutseb jalgpalliklubi Paide Linnameeskond, kelle eestvedamisel rajatakse sinna kaasaegset spordikompleksi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (33)