Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep nentis “Terevisioonis”, et kuigi uuel aastal tõuseb riiklik kõrgharidusega kultuuritöötaja palk 120 eurot kuus, on kultuuri rahastamine üle 20 aasta vähenenud.
Alates 2026. aastast tõuseb kultuuritöötaja riiklik miinimumpalk 7,5 protsenti ehk 1600 eurolt 1720 euroni. Eesti Teatriliidu esimees, näitleja Gert Raudsep tõdes “Terevisioonis”, et 120-eurone palgatõus on küll väike kompensatsioon, aga märkimisväärseks ei peaks seda pidama. Viimati tõusis kultuuritöötajate palk 2023. aastal, mil miinimumpalk kasvas 1400 eurolt 1600 euroni.
“Kurvastav on see, et riik on kunagi võtnud endale kohustuse, et kõrgharitud kultuuritöötaja miinimumpalk võiks olla võrdne keskmise palgaga. Täna me oleme sealt ikkagi päris palju maas ja see sihttase, kuhu on planeeritud 2030. aastaks jõuda, ei ole ka kuskil lähitulevikus terendamas,” tõi näitleja Tõnn Lamp välja. Eesti keskmine palk oli 2025. aasta teises kvartalis 2126 eurot.
Seda, kuidas valdkonda raha juurde tuua, peavad kultuuritöötajate asemel välja mõtlema riigiametnikud, leiab Raudsep. “Kujutage ette kui me lähme hommikul näiteks autoparandaja juurde ja ta küsib, et hästi, te maksate mulle, ma teen auto korda, aga kas teil on ettepanekuid, kuidas ma peaksin seda tegema. Meie ei saa selle eest palka. Meil on väga hästi tasustatud kõrged riigiametnikud, kelle ülesanne see tegelikult on.”
Raudsepa sõnul on kultuuri rahastamine üle 20 aasta vähenenud. “Küsimus on selles, kas me oleme selles ühiskonnana kokku leppinud ja kes see ühiskonna osis on, kes on selles kokku leppinud. Meiega ei ole küll keegi otseselt rääkinud, kui palju siis kultuuri tegelikult vaja on. Meile öeldakse, et teie staatus on selline ja te ei ole väärt nii palju. Sealt tekivad suured probleemid,” leiab ta. “Kui te liigute igapäevaselt kuskil kultuuriasutuses, siis seda rõõmu jääb järjest vähemaks.”
Samuti mõjutab väheneb rahastus tema sõnul võimalust loomingusse panustada. “Võtame sama teatri, lavad jäävad järjest vaesemaks, sest ei ole raha, et midagi ilusti korralikult suurejooneliselt teha. Väga harva saab seda teha.”
Teatripiletite hinna tõstmist Lamp lahenduseks ei pea. See tekitab tema sõnul olukorra, kus teater muutub elitaarseks kunstiks ning pole enam kõigile kättesaadav.
“Kultuuriministeeriumis oli kunagi selline printsiip, et ühe teatripileti hind ei tohiks olla kõrgem kui üks protsent keskmisest palgast. Ma kardan, et täna oleme selle ammu ületanud. Oht on selles, et teater muutub elitaarseks kunstiks. Kui me võtame ka linnateatri, siis meie tavapileti hind on 40 eurot. Kui sa tuled kaaslasega teatrisse, on see 80 eurot. Või kujutame ette, et sul on neljaliikmeline pere, sul on kaks last, see on juba 160 eurot. Ma ei tea, kui paljud pered võivad seda endale täna võimaldada. Oht on selles, et teatrikunst muutub väga elitaarseks ja seal käivad ainult jõukam keskklass. See on minu meelest see kõige suurem mure,” lausus ta.