Selles raamatus on huvitav teema ka Jehoova tunnistajate liin. Mis suhe teil nendega on?
Gunni kasvas üles Jehoova tunnistajana, kuid lahkus liikumisest teismeeas. See tähendab, et tal pole lubatud oma perega suhelda. Tahtsin kirjutada sellest, kuidas suletud religioosses kogukonnas kasvamine inimest mõjutab. Ja siis juhtus nii, et Jehoova tunnistajad koputasid mu uksele – ja ma lasin nad sisse.
Teie raamatud on tõlgitud paljudesse keeltesse – kas rahvusvaheline edu on muutnud teie kirjutamist?
Ei, ma ei ütleks nii. Ma ei usu, et peaks – või et oleks võimalik – oma kirjutamist kellelegi või millelegi kohandada. Hoolimata ootustest tuleb kirjutada seda, mida ise tahad lugeda, ja loota, et keegi teine tahab seda samuti lugeda.
Mattias Edvardsson, «Postkaart mõrvarilt». Foto: Raamat
Kas eri riikide lugejad tajuvad teie lugusid erinevalt?
Mõnes mu raamatus, eriti «Täiesti tavalises perekonnas», puudutan religiooni (kristlust). Rootsis ei tekitanud see eriti reaktsioone, kuid USA-s sain mõned kirjad lugejatelt, kelle arvates läksin liiga kaugele, kuigi kirjeldasin vaid üht pastorit ega kritiseerinud religiooni ennast.
Kas Rootsi ühiskonna muutumine mõjutab ka teie kirjutamist?
See mõjutab mind nii, et püüan kirjeldada erinevusi tänapäeva Rootsi ja 1990. aastate Rootsi vahel. Maailm – ja eriti Rootsi – on sellest ajast palju muutunud, ning seda tahan oma raamatutes käsitleda.
Milline tagasiside lugejatelt on teid kõige rohkem üllatanud või liigutanud?
Olen saanud kirju endistelt Jehoova tunnistajatelt, kes on mind tänanud nende olukorra realistliku kujutamise eest. See teeb väga head meelt.
Kas töötate praegu uue romaani kallal? Mida võite selle kohta juba avaldada?
Kirjutan praegu Söderslätti sarja kolmandat osa. See ilmub Rootsis augustis ning olen hetkel lõppredigeerimise faasis. Jätkame Gunni, Valteri ja teiste Söderslätti politseinike jälgimist. Raamat räägib väga suletud sektist ning rootsi keeles kannab see pealkirja «The Girls At The Altar».