Tegevuspõhine riigieelarve mudel ei võimalda jätkuvalt riigikogu liikmetel eelarve kulude ja tulude jaotust muuta ning see ei ole põhiseadusega kooskõlas, teatas õiguskantsler pärast 2026. aasta riigieelarve eelnõu hindamist.
“Õiguskantsler on analüüsinud kehtivat riigieelarve seadust (ehk niinimetatud baasseadust) ja koos riigikontrolöriga selgitanud, et see ei taga riigieelarve koostamist nii, et riigikogu liikmetel on võimalik aastaeelarves eneses muuta kulude ja tulude jaotust. Põhiseaduse kohaselt peab riigikogul see võimalus olema. 2026. aasta eelarve arvestab riigikogu õigust kindlasti paremini kui 2021. aasta eelarve,” ütles õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov vastuseks ERR-i küsimusele.
Õiguskantsler leiab jätkuvalt, et riigieelarve baasseadust tuleks muuta.
“Kulusid, mis on teistes seadustes ette nähtud, ei tohi ega ole ka mõtet programmidesse liigendada ega mõõdikuid välja mõelda. Näiteks perehüvitised tuleb välja maksta vastavalt seadusele, on selge, milline asutus ja kuidas seda tegema peab,” selgitas Filippov.
Tegevuspõhist eelarvet saaks mõistlikult rakendada seal, kus raha ei ole seadustega “kinni kirjutatud”, kus tõesti võiks olla mõistlik näidata, millise eesmärgi saavutamiseks raha antakse ja mõõta eesmärkide saavutamist, lisas ta.
Valitsuse koostatud 2026. aasta riigieelarve eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise.
Peamise muutusena võrreldes 2025. aasta õiguskantslerilt ja riigikontrolörilt kriitikat saanud riigieelarvele on 2026. aasta eelnõus ja selle seletuskirjas ministeeriumide ja valitsusasutuste kulude jaotus eelarve lisast toodud otse seadusesse. Samas on eelnõu muutunud veel mahukamaks ning tegemist on jätkuvalt tegevuspõhise mudeliga, kus eelarve kulud on esitatud abstraktsete tulemusvaldkondade, programmide ja programmitegevuste kaupa, aga mitte majandusliku otstarbe järgi. See muudab eelarve läbipaistmatuks.
Põhiseaduse järgi peab riigikogu seadusega kehtestama igaks aastaks riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Riigikogu annab täitevvõimule kulutamiseks loa ja vajadusel kehtestab muudatused samuti riigikogu.
Eelmisel kümnendil läks Eesti järk-järgult üle kulupõhiselt riigieelarvelt tegevuspõhisele. 2020. aasta riigieelarve oli esimene, mis oli koostatud algusest lõpuni tegevuspõhisel põhimõttel.
2025. aasta riigieelarve võttis riigikogu tavapäraselt vastu koalitsiooni häältega, kuid erandlikult jätsid seekord kaks neist hääletamata – endine rahandusminister Aivar Sõerd ja endine kultuuriminister Signe Kivi.
Ka 2025. aasta riigieelarve eelnõu arutelu käis suuresti selle arusaadavuse ja läbipaistvuse küsimuse ümber. Kuigi Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas lubadus, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev, oli selgust võrreldes varasemate tegevuspõhise mudeli alusel koostatud eelarvetega veel vähem.