Eesti Panga andmetel väljastati märtsis laene veerandi võrra rohkem ja laenuportfell suurenes üle 10%. SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütleb, et kevad on kinnisvaraturul tavapäraselt kõige aktiivsem periood ning trend jätkub ka tänavu.
Hallangu sõnul kevadine kinnisvaraturg peegeldab hästi ostjate kindlustunnet ja ostujõudu, mis stabiilses majanduses kestab tavaliselt sügiseni. „Kuid kui toimub erakorralisi sündmuseid, näiteks muutused intressikeskkonnas või muud laenuvõtmiseks ebasoodsad olukorrad, siis võib olukord turul kiirelt muutuda,“ nendib ta.
Ka kõikuv euribor ei ole kujunenud koduostjate jaoks määravaks takistuseks, ütleb Hallang, sest ostuotsusel on peamiseks teguriks kinnisvara hind.
Eesti Panga teatel oli eluasemelaenu keskmine intressimarginaal märtsis kümne aasta kõige madalamal tasemel ehk 1,4%-i. „Pankade vahel valitsev tihe konkurents peegeldub soodsates laenutingimustes, mis motiveerib koduostjaid,“ märgib Hallang.
SEB panga keskmine kodulaenu summa oli selle aasta I kvartalis 148 000 eurot. Aasta tagasi I kvartalis, ehk eelmisel kevadel oli see 132 000 eurot ehk kasv on olnud 12%-i. Ka laenumahud on aastases võrdluses SEB-s kasvanud.
Selle aasta alguses jõustunud tulumaksumuudatuse ehk maksuküüru kaotamine jätab keskmist palka saavale inimesele 150 eurot kuus rohkem kätte. See toetab kinnisvaraturu aktiivsust eelkõige suurema ostujulguse kaudu, sest jätab pere eelarvesse veidi rohkem hingamisruumi.
Vanemate korterite hinnad kasvavad aeglasemalt
Viimase nelja aastaga on Tallinna uusarenduste hinnad kasvanud ligi 47%-i. Samal ajal on järelturu korterite hinnakasv olnud oluliselt väiksem – ligikaudu 28%-i See on loonud kahe turu vahele märkimisväärsed hinnakäärid ning peegeldub ka ostjate eelistustes.
„Hinnavahe on andnud järelturu korteritele rohkem kasvuruumi. Ostjate jaoks on järelturg muutunud atraktiivsemaks ning müüjate positsioon on hakanud tugevnema, eriti hea asukoha ja kvaliteediga korterite puhul,“ selgitab Hallang.
Tema sõnul on uusarendustes hinnatõusu potentsiaal märksa piiratum, kuna ostjate hinnataluvusel on selge ülempiir. „Kuigi laenuturul on keskmised laenusummad kasvus ja turg püsib aktiivne, võetakse üle 300 000-euroseid laene tagasihoidlikumalt. See peegeldub ka Tallinna uusarenduste müügis, mis on viimaste aastate madalaimal tasemel,“ lisab Hallang.
Eestlane talub lõunanaabrist suuremat laenumakset
Luminori ja Norstati uuringust selgub, et eestlaste valmisolek kodulaenumakseid tasuda on oluliselt suurem kui lätlastel. Kui ligi pooled Eestis koduostu plaanijatest on valmis maksma üle 500 euro kuus, siis Lätis on selleks valmis vaid 19% vastanutest.
Eestis maksaks 27% vastanutest 501–700 eurot ja 13% isegi üle 900 euro kuus. Lätis piirduks aga 43% inimestest kuni 300-eurose ning 38% 300–500-eurose kuumaksega.
Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul tuleneb erinevus peamiselt kinnisvara hinnatasemest, laenuturu mahust ja elamufondist. „Kuigi Lätis elab rohkem inimesi, on sealne kodulaenude maht oluliselt väiksem kui Eestis. See tähendab, et inimesed on olnud laenamisel konservatiivsemad ja ka kinnisvarahinnad on püsinud madalamal tasemel,“ selgitab ta.
Erinevuste taga on ka ajaloolised harjumused. „Eestlased on olnud aktiivsemad koduostjad ning oma kodu omamine on siin tugevamalt juurdunud. Lätis on suuremat rolli mänginud eluasemete pärimine, mistõttu on ka vähem koduostuks laenu võetud,“ lisab Ollik. Lätis toetutakse tema sõnul enam vanemale ja soodsamale elamufondile, mistõttu ei ole kodu soetamiseks vaja nii suuri laenusummasid kui uuema elamispinnaga Eestis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)