Koppeli hinnangul mõisteti suuromanikku valesti, sest jutt käis selgelt laiskade ja mittepüüdlike inimeste koondamisest ning tekkinud pahameel näitab pigem seda, kuivõrd mugavaks on tööturg tegelikult muutunud.
Ekspert märkis saates, et Eesti madal tööpuudus ja vananevast rahvastikust tingitud kahanev tööjõuresurss on loonud olukorra, kus siinsed töötajad saavad end tunda mugavamalt kui paljudes teistes riikides. Tema hinnangul ei saa aga ükski ettevõte maksta palka inimestele, kelle tootlikkus ei ole piisav, kuigi tööjõupuudus sunnib paraku hoidma palgal ka keskpäraseid töötajaid.
Koppeli sõnul on finantssektor olemuselt stressirohke keskkond, kus keskmisest kõrgem palk eeldab töötajalt püsivaid tulemusi, pingetaluvust ja kasvu. Ettevõtluse olemust kommenteerides sõnas ta: „Eraettevõtte eesmärk on teenida kasumit, tööjõud on ressurss, loomulikult tööjõudu tuleb kohelda hästi.“
Kuid ta hoiatas tiheneva globaalse konkurentsi eest, mis toob tööturule uusi suuri väljakutseid. Tehnoloogia arengu riskidest rääkides lausus Koppel: „Tehisintellekt ikkagi kipub väga mõjutama just nimelt neid kõrgema keskklassi tubaseid töökohti.“
Tema hinnangul seisavad ka väljaspool finantssektorit ees keerulisemad ajad, sest reaalsed riskid on majandusse naasnud. Lähiaastate majanduskeskkonna kohta andis ekspert realistliku prognoosi, öeldes: „Elu ongi raske majanduses, elu ongi karm, ongi pinge, ongi probleemid, ongi stress ja selles suhtes midagi paremaks ei lähe.“
Lõhmuse visioon põrkub seadusega
LHV Groupi asutaja Rain Lõhmus pakkus Äripäeva saates „Investor Toomase tund“ välja idee vahetada igal aastal välja kümme protsenti ettevõtte nõrgematest lülidest, et säilitada meeskonnas sooritussurve ja vältida organisatsiooni mandumist.
LHV panga uus juht Erki Kilu selgitas, et pank plaanibki rahvusvahelise kasvu eesmärgil struktuurimuudatusi, kuid täpsustas, et kümneprotsendiline voolavus toimub suures osas nagunii loomuliku lahkumise ja vahetumise teel. Kilu aga rõhutas, et tugevad tegijad ei soovi töötada keskkonnas, kus panustamine on ebaühtlane, mistõttu liigutakse selgemate eesmärkide ja tulemuspõhisema juhtimise suunas.
Tööinspektsioon aga kinnitas, et töötajate regulaarne väljavahetamine juhtimisvõttena ei ole Eesti tööõiguses lubatud. Töösuhteid saab tööandja algatusel lõpetada üksnes seaduses ettenähtud mõjuvatel põhjustel – näiteks koondamise või dokumenteeritud toimetulematuse korral –, mis välistab sellise meelevaldse personalipoliitika rakendamise.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (173)