Norra Nobeli komitee otsustas anda 2025. aasta rahupreemia Venezuela demokraatiaaktivistile ja opositsiooniliidrile María Corina Machadole.

Machadole tõi tunnustuse väsimatu töö demokraatlike õiguste edendamisel ja võitlus õiglase ning rahumeelse ülemineku eest diktatuurilt demokraatiale, teatas Nobeli komitee esindaja otsust reedel Oslos teatavaks tehes. Komitee tõstis esile Machado rolli demokraatia leegi hoidjana ajal, mil see on maailmas laiemalt ohus.

Komitee kirjeldas oma teadaandes, kuidas Venezuelast on saanud jõhker ja autoritaarne riik, mis kannatab humanitaar- ja majanduskriisi käes. Enamik venezuelalastest elab sügavas vaesuses, samal ajal kui riigi eliit rikastub. Riigi vägivaldne aparaat on suunatud oma kodanike vastu ning ligi kaheksa miljonit inimest on riigist lahkunud. Opositsiooni surutakse süstemaatiliselt maha valimispettuste, kohtuliku tagakiusamise ja vangistustega.

Komitee nimetas Machadot Venezuela demokraatliku liikumise juhina üheks erakordsemaks kodanikujulguse näiteks Ladina-Ameerikas. Ta on olnud võtmetähtsusega ühendaja kunagi sügavalt lõhestunud poliitilises opositsioonis, mis leidis ühise keele, nõudes vabu valimisi ja rahvast esindavat valitsust.

María Corina Machado Parisca (sündinud 7. oktoobril 1967) on hariduselt tööstusinsener.

Ta alustas oma tegevust juba üle 20 aasta tagasi, olles demokraatlikule arengule pühendunud organisatsiooni Súmate asutaja. “See oli valik sedelite, mitte kuulide vahel,” on ta oma tegevust kommenteerinud. Aastatel 2011–2014 oli ta valitud Venezuela Rahvusassambleesse.

Nobeli komitee tõstis eriliselt esile Machado tegevust 2024. aasta valimiste eel ja ajal. Kuigi režiim blokeeris tema enda kandideerimise, toetas ta teise partei esindajat Edmundo González Urrutiat. Poliitparteide üleselt mobiliseerus sadu tuhandeid vabatahtlikke, keda koolitati valimisvaatlejateks, et tagada läbipaistvad ja ausad valimised. Hoolimata ahistamise, vahistamise ja piinamise ohust valvasid kodanikud üle riigi valimisjaoskondi.

Opositsioon suutis dokumenteerida lõplikud valimistulemused, mis näitasid nende selget võitu, kuid valitsev režiim keeldus tulemust tunnustamast ja klammerdus võimu külge. Komitee märkis, et Machado on viimasel aastal olnud sunnitud end varjama, kuigi tema elu on tõsises ohus, on ta jäänud kodumaale, inspireerides sellega miljoneid inimesi.

Nobeli komitee esindaja ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et komitee püüab korraldada tema jõudmise detsembris Norrasse, kui toimub auhinna üle andmine, kuid julgeolekukaalutlustel ei saa sellest praegu põhjalikumalt räääkida.

Komitee hinnangul vastab Machado kõigile kolmele Alfred Nobeli testamendis rahupreemia laureaadile seatud kriteeriumile. Ta ühendas oma riigi opositsiooni, seisis vankumatult vastu Venezuela ühiskonna militariseerimisele ja toetas järjekindlalt rahumeelset üleminekut demokraatiale. “Ta kehastab lootust teistsugusele tulevikule, kus kodanike põhiõigused on kaitstud ja nende häält võetakse kuulda,” seisis komitee teates.

Briti rahvusringhääling BBC valis Machado 2018. aastal maailma 100 olulisima naise hulka. 2025. aastal nimetas ajakiri Time ta maailma 100 mõjukaima inimese hulka.

Nobeli tänavuse rahupreemia suurim intriig oli selles, kas preemia omistatakse USA presidendile Donald Trumpile, kes on ise avalikult väljendanud huvi selle saamise vastu ning rääkinud, kuidas ta oma presidendiameti esimese üheksa kuu jooksul on lõpetanud seitse sõda.

USA välisministeeriumi 23. septembril sotsiaalmeedias tehtud postituse kohaselt on need Kambodža ja Tai; Kosovo ja Serbia; Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda; Pakistani ja India; Iisraeli ja Iraani; Egiptuse ja Etioopia ning Aserbaidžaani ja Armeenia vaheline relvakonflikt.

Väidetavalt tegi Nobeli komitee oma otsuse juba esmaspäeval, mistõttu Gaza sõja loodetav lõpetamine, mis sai selgeks sel nädalal, nende otsust mõjutada ei saanud.

Nobeli rahupreemiat on välja antud alates 1901. aastast. Erinevalt teistest Nobeli auhindadest, mis kuulutatakse välja ja antakse üle Rootsi pealinnas Stockholmis, antakse Nobeli rahupreemia üle Norra pealinnas Oslos. Auhinna saaja valib Norra Nobeli komitee, mille liikmed määrab Norra parlament.

Preemia algatajaks olnud ettevõtja Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nobel tahtis tagada, et see auhind jagataks riikide välispoliitikast sõltumatult.