Eesti inimeste toitumisharjumusi pole põhjalikult uuritud juba üle kümne aasta, kuid selle ajaga on meie toidulaud tundmatuseni muutunud. Uuringu tulemused aitavad riigil kujundada uusi toitumissoovitusi ja tagada, et meie toit oleks ohutu.
Miks on vaja teada, mida eestlased söövad?
Tasakaalustatud toitumine on hea tervise alustala, kuid riiklike soovituste jagamiseks on vaja täpseid andmeid. Uuring annab objektiivse ülevaate sellest, mida Eesti inimesed tegelikult söövad. See aitab tuvastada ka toitumuslikke riskitegureid, näiteks soola, küllastunud rasvhapete ja suhkru liigtarbimist või kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete puudujääki.
Samuti aitavad andmed hinnata, kui palju saame toiduga võimalikke lisa- või saasteaineid, mis on oluline toiduohutuse tagamiseks. Uuringu tulemuste põhjal saab kohandada riiklikke toidusoovitusi ning planeerida sekkumisi erinevates sotsiaalsetes rühmades. Lisaks saame võrrelda oma harjumusi teiste Euroopa riikidega ja näha, kuidas oleme ajas muutunud.
Kuidas uuring välja näeb?
Uuringusse kutsutakse Norstat Eesti ASi vastajate paneelist juhuvalimi alusel 1200 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Andmete kogumine kestab terve aasta – 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta maini. Nii pikk periood võimaldab arvestada ka hooajaliste eripäradega, näiteks suviste marjade ja talviste rammusamate roogade mõjuga meie toidulauale.
Uuring on muudetud osalejale võimalikult lihtsaks ja tänapäevaseks. Kogu andmekorje toimub veebis ja koosneb neljast etapist:
- Nõusolek: Osaleja kinnitab oma nõusolekut ja annab loa andmete turvaliseks töötlemiseks.
- Küsimustikud: Järgneb üldküsimustik tervise, elustiili ja hoiakute kohta ning eraldi toitude tarbimise sageduse küsimustik.
- Esimene toidupäevik: Osalejal palutakse 24 tunni jooksul üles märkida kõik söödud toidud ja joogid koos kogustega. Nutiseadmes päevikut täites saab toodete sisestamiseks kasutada triipkoodi skaneerimist, mis teeb protsessi eriti lihtsaks ja täpseks. Lisaks küsitakse toiduohutuse seisukohalt olulist lisateavet, näiteks toote päritoluriiki ja pakendi materjali.
- Teine toidupäevik: Vähemalt kümme päeva hiljem palutakse täita teine toidupäevik, et saada tarbimisest täielikum pilt.
Iga osaleja panus on hindamatu
Kui leiad oma e-postkastist kutse uuringus osalemiseks, siis tea, et sinu panus on väga oluline. Iga uuringusse kutsutud inimene esindab sadu teisi Eesti elanikke ning aitab muuta meie kõigi toidukeskkonda tervislikumaks ja turvalisemaks.
Kõik uuringuga kogutud isikuandmed kodeeritakse ning vastuseid töödeldakse anonüümselt ja kooskõlas andmekaitseseadustega. Uuring on saanud heakskiidu ka Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt.
- Tellijad: regionaal- ja põllumajandusministeerium ning sotsiaalministeerium.
- Rahastaja: SA Eesti Teadusagentuur RITA+ programmi kaudu.
- Elluviijad: Tervise Arengu Instituut ja Norstat Eesti AS.
Allikas: Tervise Arengu Instituut