Ajaleht The New York Times (NYT) kirjutab, et Nicolas Maduro režiim pakkus mitu kuud kestnud kõneluste ajal USA-le Venezuela rahvuslikke rikkusi. Maduro režiim üritas nii konflikti USA-ga vältida, kuid tehingust ei saanud asja.
Trumpi administratsioon leidis hiljuti, et Maduro režiimi näol on tegemist narkokartelliga ning saatis sõjalaevad Lõuna-Ameerika vetesse.
Seetõttu jäi lauale ka ulatuslik pakkumine, mille raames oleks Maduro režiim avanud kõik olemasolevad ja tulevased nafta- ja kullaprojektid USA firmadele. Maduro lubas veel kärpida Venezuela energia- ja kaevanduslepinguid Hiina, Iraani ja Venemaa ettevõtetega.
Trumpi administratsioon lükkas aga ettepaneku eelmisel nädalal tagasi ja katkestas Venezuelaga diplomaatilised sidemed. Sellega jäi ka tehing katki, vähemalt esialgu, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed ajalehele The New York Times.
USA võimud väidavad praegu, et soovivad takistada narkootikumide sissevoolu riiki. Paljud vaatlejad aga leiavad, et Trumpi administratsiooni tegelikuks eesmärgiks on Maduro režiimi kukutamine.
Näiteks välisminister Marco Rubio on nimetanud Madurot ebaseaduslikuks juhiks. Ta on olnud ka skeptiline erisaadik Ric Grenelli lähetamise suhtes Venezuelasse. Diplomaatilise lähenemise pooldajad tunnistavad, et Venezuela küsimuses domineerib hetkel Rubio karm lähenemisviis.
Vähemalt avalikkuse ees on Venezuela režiim lubanud ka kaitsta oma sotsialistlikku revolutsiooni, mille käivitas 1990. aastatel Maduro eelkäija Hugo Chávez. Samal ajal on Maduro öelnud, et on avatud läbirääkimistele. Kulisside taga on Venezuela režiim pakkunud Washingtonile veel ka kaugeleulatuvaid järeleandmisi.
Grenell, USA välisministeerium, Valge Maja ja Venezuela režiim ei vastanud ajalehe The New York Times kommentaaritaotlustele.
USA ametnike sõnul on aga kahe riigi esindajad korduvalt kohtunud, et arutada võimalusi suhete parandamiseks. Sel ajal, kui Grenell ja Maduro esindajad leppe üle kõnelusi pidasid, esitas Venezuela opositsiooniliider María Corina Machado (Nobeli rahupreemia verivärske laureaat – toim) oma ettepaneku.
Väidetavalt lubas Machado, et USA-d ootavad veelgi suuremad rikkused, kui tema liikumisel õnnestub käivitada poliitiline muutus riigis. Machado majandusnõunik Sary Levy ütles, et Maduro pakutud investeerimistehingud ei saaks kunagi teoks ilma demokraatia ja õigusriigita.
Venezuelal on maailma suurimad teadaolevad naftavarud, kuid lokkav korruptsioon ja ebaefektiivne juhtimine viisid riigi majanduse sügavasse kriisi. Venezuela toodab praegu umbes miljon barrelit naftat päevas, kuid enne Chavezi võimuletulekut suutis riik toota kolm miljonit barrelit päevas.
Enamik eksperte leiab, et väliskapitali toel suudaks riik tootmist kiiresti suurendada. Ka Machado on avaldanud lootust, et lääneriikide naftahiiglased naasevad kunagi tulevikus Venezuelasse.
“Meie sõnum naftafirmadele on: me tahame teid kindlasti siia. Me tahame, et te ei toodaks päevas paarsada tuhat barrelit, vaid, et te toodaksite miljoneid barreleid päevas,” ütles juunis Machado.