Iisraeli õhurünnakud naftakeemiakompleksidele jätavad tuhanded töötajad palgata puhkusele. Kuigi suurimad terasetehased eitavad koondamisi, mõjutavad rasketehnika kahjustused kogu majandust. Terasenappuse tõttu koondab haagisetootja Maral Sanat 1500 töötajat ning tekstiilifirma Borujerd jätab tööta 700 inimest.
Hadi Kahalzadeh mõttekojast Quincy Institute märgib, et paljud piimatehased peatavad tegevuse pakendite puuduse tõttu. Ta ütleb: „Paljud ettevõtted on peatanud tegevuse sõja, inflatsiooni, majanduslanguse ja kokkuvariseva nõudluse kombineeritud surve all.“ Kahalzadeh lisab, et laevanduse ja impordi seisakud kahjustavad niigi habrast majandust. 50% Iraani töökohtadest on seatud ohtu ja lükanud veel 5% elanikkonnast vaesusesse.
Tavainimeste igapäevaelu variseb kokku
Töökaotused tabavad peaaegu kõiki sektoreid: tööta jäävad rafineerimistehaste ja tekstiilitööstuse töölised, veoautojuhid, lennusaatjad ning ajakirjanikud. Lennusaatja Soheila räägib: „Ma olin lahkumas lennule, kui mu kolleeg helistas ja ütles, et kõik on tühistatud. Meie lepingud lõppesid märtsis, seega kuni lennud jätkuvad, me ei saa palka.“
Iraani meedia teatab, et riigi suurim e-kaubanduse ettevõte Digikala alustab ulatuslikku koondamiste lainet. Andmeanalüütik Jafar ütleb, et tema ettevõte pandi täielikult kinni ja enam kui 50 inimest jäid tööta. „Nüüd ma mõtlen sõidujagamises töötamisele lihtsalt et ellu jääda. Mul on üür ja võlad maksta, ja ei mingit aimu, mis tuleb järgmisena,“ räägib ta.
Internetikatkestused mõjutavad kodust töötavaid naisi. Vabakutseline disainer Asal räägib, et ei ole uusi projekte ega vastuseid. Saksa keele õpetaja Somayeh ütleb, et õpilased ei saa kodumaiste rakenduste kaudu enam korralikult tunde võtta. „Midagi ei tööta enam korralikult,“ nendib ta. „Õpilased ei saa kõik samal ajal internetti, platvormid jooksevad pidevalt kokku.“
Kriitika valitsuse suunas ja ebakindlus
Süvenev kriis toob kaasa tugeva kriitika valitsuse majanduspoliitika suunal. Teherani kaubanduskoja liige Saeed Tajik ütleb: „Valitsus käsib oma töötajatele 60% palgatõusu, lubades paljudel neist töötada kaugtööna täispalgaga. Samal ajal majandusettevõtted, kes ei suuda palka endale lubada, koondavad oma töötajaid.“ Kaubanduskoda nendib, et töökohtade säilitamine peab olema praegu riigi absoluutne prioriteet.
Valitsus ütleb vastuseks, et raskused on otsene tagajärg ebaõiglasest sõjast, mille USA ja Iisrael on iraanlastele peale surunud. Riik plaanib laiendada igakuiste vautšerite süsteemi, mis aitab kõige vaesematel põhivajadustega toime tulla.
Konservatiivne ajaleht Ettelaat kirjutab, et riigis on loodud „kohutav ja keeruline olukord“. „Neid probleeme ei saa kõrvale lükata viisakate sõnade või üldiste avaldustega. Valitsus võib peagi vajada eriprogramme sõjaaja majanduse jaoks,“ kirjutab leht.
Kõige enam vaevab aga inimesi teadmatus. Õpetaja Somayeh võtab üldise meeleolu kokku, et sissetuleku langus on halb, kuid mis on halvem, on see pidev ebakindlus. „Sa ei tea kunagi, mis hakkab toimuma järgmisena.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (51)