Teet Kalmus: edu puudumist rinnetel üritatakse kompenseerida Ukraina taristu ründamisega

Omajagu tähelepanu on saanud Putini kohtumine Aserbaidžaani president Alijeviga, kus ta siis lõpuks tunnistas, et Venemaa õhutõrjekompleks tulistas Bakuust Grožnõisse teel olnud reisilennukit, aga talle omaselt esitati see vabandus valede kastmes.

Aserbaidžaani lennufirma AZAL reisilennuk Embraer E190 lähenes eelmise aasta 25. detsembril Groznõile ajal, kui seal piirkonnas lendasid Ukraina droonid.

Lennukile luba maandumiseks ei antud, selle asemel tulistati seda kahe raketiga õhutõrjekompleksist Pantsir-S1. Defence Expressi (DE) andmetel seletas Putin, et raketid ei tabanud lennukit, vaid plahvatasid lennuki kõrval, seega ei olevat põhjust rääkida otsesest lennuki tabamisest, vaid et seda tabasid mingid raketi tükid.

DE kommentaari kohaselt on see täiesti küündimatu jutt, sest valdav enamus õhutõrjerakette, sealhulgas ka Pantsir-S1 omad, just nii töötavadki, et plahvatavad sihtmärgist mõne meetri kaugusel, et siis killud põhjustaksid vigastusi, peale mida sihtmärk ei oleks enam võimeline edasi lendama. Küll aga on Pantsir-S1 rakett DE andmetel nii väike, et selles olev lõhkeainekogus (5,5 kg) ei suuda suurele reisilennukile koheselt väga suurt kahju põhjustada, seetõttu suutis ka reisilennuk edasi lennata, samas olid killud tõsiselt kahjustanud lennuki hüdraulikasüsteemi, mistõttu selle juhtimine muutus äärmiselt keeruliseks.

Advertisement / Reklaam

Vastupidiselt Putini väitele ei lubatud lennukil DE andmetel hädamaanduda Mahhatškalas (Venemaa territoorium), kusjuures lennudispetšer apelleeris keerukatele ilmastikuoludele, mistõttu ei olevat võimalik turvaliselt maandumist läbi viia ning siis oli lennuki kaptenil tõsine mõtlemise koht, mida edasi teha, sest 485 kilomeetri kaugusel asuvasse Bakuusse lendamine oleks tähendanud esiteks mägede ületamist, aga lisaks oleks maandumine vigastatud lennukiga võinud põhjustada täiendavaid ohvreid Bakuu elanike hulgas, mistõttu kapten võttis suuna üle Kaspia mehe Kasahstani, kus asus mere ääres lagedal inimtühjas kohas, 435 kilomeetri kaugusel Aktau lennuväli, kus lennuk sooritas teisel katsel hädamaandumise, mille tagajärjel suri 38 inimest.

Putini jaoks oli see halvim võimalik stsenaarium, sest lennukile sai nüüd teha Kasahstanis sõltumatu ekspertiisi. Ametlikult ei tunnistanud Putin kuni eilse päevani lennuki tulistamist ning just see asjaolu oli peamiseks põhjuseks, miks Venemaa ja Aserbaidžaani vahelised suhted jõudsid vahepeal tõelisse madalseisu ning selles kontekstis hakkasid Venemaa ametkonnad taga kiusama Venemaal elavaid asereid.

Putini käitumise kontekstis toovad mitmed Ukraina analüütikud välja, et kui demokraatliku maailma liidritega suheldes üritab Putin käituda kui macho, siis autoritaarsete juhtidega selline käitumine läbi ei lähe ning Aserbaidžaani internetväljaande Caliber hinnangul saavutas Alijev kolmekordse triumfi, Olke(punkt)az hinnangul aga dikteerib edaspidi nüüd riikidevahelise suhtluse tingimusi Aserbaidžaan ja Moskva peab nendega arvestama. Võib mõista Aserbaidžaani ajakirjanduse rõõmu, aga elu on näidanud, et Putin alandusi ei unusta ja üritab hiljem alati võimaluse tekkimisel tekitatud alanduse eest kätte maksta.

Venemaa olukord peab olema keeruline, kui Putin otsustas sellise sammu ette võtta. Teada on, et Venemaa soovib müüa maagaasi Iraani, aga see trass läheks läbi Aserbaidžaani. Rohkem kui 10 kuud võttis aega, et tunnistada süüd. Venemaa z-kanalite hinnangul aga oli selline Putini koogutamine Alijevi ees häbiväärne.

Advertisement / Reklaam

Venemaa viis läbi järjekordse rünnaku Ukraina energiasüsteemi pihta, kus teiste piirkondade hulgas said tabamusi ka Kiiev, Dnipropetrovk ja Zaporižžja. Ukraina presidendi andmetel kasutati rünnakutes rohkem kui 450 drooni ja rohkem kui 30 raketti, kusjuures Militarny andmetel olid nende hulgas nii aeroballistilised raketid Kinžal, ballistilised raketid Iskander-M ja tiibraketid. Suurem elektrikatkestus tekkis Kiievis, aga probleeme elektrivarustusega on ka teistes Ukraina piirkondades.

Olukorda rinnetel ei mõjuta need rünnakud vähimalgi määral, päris külmade ilmadeni on ka veel omajagu aega minna, seega on tegemist Venemaa jaoks sõja ajal korduvalt varasemast ajast esilekerkinud mustriga, kus märgatava edu puudumist rinnetel üritatakse kompenseerida Ukraina taristu ründamisega, et nii mõjutada Ukraina ühiskonnas valitsevaid meeleolusid ning vaat et kõige olulisemad need rünnakud kommunikatsiooniks Venemaa elanike suunal ning ka osad z-blogijad on sellest vaimustuses. Näis, millega Ukraina vastab, sest kindlasti selline rünnak vastuseta ei jää.

Olukord rinnetel.

Omajagu tähelepanu on saanud armeekindral Valeri Gerassimovi jutt sellest, nagu oleks nüüdseks Venemaa armee prioriteet hoopis Dnipropetrovski oblasti okupeerimine ja rünnakute suurendamine Zaporižžja linna suunal. Selles kontekstis on Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno sõnul Venemaa armee viinud osa Pokrovskist lõuna pool asuvaid üksusi juba Dnipropterivski suunale, mis peaks tähendama ka surve nõrgenemist Pokrovskile lõuna poolt.

Selle jutuga on nagu ta on, sest minu enda hinnangul on Putini jaoks prioriteet endiselt Donbass ehk siis pealetung nii Lõmanile, Siverskile, Pokrovskile ja Kostjantinovkale, samas nad üritavad rünnata võimaluste piires kogu rindejoone ulatuses, et esiteks sundida Ukraina armee oma üksuseid jaotama laiemalt ja teiseks, et leida kaitses nõrkasid kohti, kus oleks võimalik võimaluse tekkimisel lisajõude suunata, sest Venemaa eesmärgiks on siiski okupeerida võimalikult palju Ukraina territooriumi.

Advertisement / Reklaam

Viimase paari päeva jooksul suuremaid muudatusi rindejoones ei ole tekkinud, Venemaa armee on suutnud jätkuvalt natuke edeneda Lõuna-Donbassis, edenemine oli ka Siverskist kagus Viimka juures, kus neil õnnestus ära kasutada keerukaid ilmastikuolusid, mis vähendasid oluliselt Ukraina drooniüksuste kaitsetöö efektiivsust. Väike edenemine oli Venemaa armeel Sumõ oblastis Varatšine suunas, Deepstate märkis halli alasse piiriäärse piirkonna Harkivi oblastis Odradene suunal.

Venemaa armee on viimastel päevadel aktiivsemalt rünnanud, üritades keerukates ilmastikuoludes rünnakule viia rohkem soomustehnikat ning sellest annavad tunnistust ka nende kaotused, nii kaotas Venemaa armee eile Ukraina armee andmetel 1120 inimest surnute ja raskelt haavatutena ning ka 19 ühikut soomustehnikat.

Venemaa z-blogija Vault-8 tegi intervjuu kahe Venemaa armee sõjaväelasega, kes olid eesliinil natuke vähem kui kuu aega järjest, aga ei olevat ka haruldased juhtumid, kus ollakse eesliinil isegi rohkem kui kolm kuud järjest. Gruppidele antakse lahinguülesanne, mis üldjuhul tähendab mingi positsioonini jõudmist ja kui veab ning jäädakse ellu, siis kaevutakse võimalikult kiiresti maa sisse. Kogu varustamine käib droonidega, peamiselt siis vesi ja midagi süüa, laskemoonast tuuakse vajadusel ainult padruneid, aga neid kuluvat üldjuhul vähe, sest mida sa seal augus ikka tulistad.

Ukraina rallidroonide operaatorid keskenduvat neile, kes liiguvad mööda maapinda. Kui Venemaa sõdurid on ennast nö maa sisse kaevanud, siis üritavat Ukraina droonid paari päeva jooksul neid nö välja suitsetada, peale mida võtavad kasutusel uue taktika ehk siis peidus olevaid sõjaväelasi võetakse kui peibutisi, sest on teada, et varem või hiljem üritab Venemaa armee sinna saata täiendavaid abijõude ning nende hävitamine on palju suurema kasuteguriga tegevus kui droonidega üritada maasse kaevunud sõjaväelasi hävitada ehk siis elus peibutis olevat parem kui surnud sõjaväelane.

Advertisement / Reklaam

Lisaks viskavat ukrainlased mõnikord droonidelt mürgitatud veega pudeleid ja mürgitatud toitu, arvestusega, et augus istuvad Venemaa sõjaväelased ei pane tähele, et see pole nende poole droonide toodud kaup.

Z-blogija Svjatoslav Golikov kirjutas Venemaa sõjaväelaste probleemidest Dobropilja suunal:

1. 50+ vanuses viletsa füüsilise võimekusega mehed ei ole võimelised piisavalt kiirelt liikuma 15 kilomeetrit rindejooneni, kandes endaga kaasas kogu vajaminevat varustust, rääkimata siis droonide eest ära jooksmisest ja Madjari poolt avaldatud videotes on eeskätt just sellised inimesed, kes lihtsalt ei jõua ühel hetkel enam liikuda ja jäävad surma ootama. Lootusetus olevat nii suur, et tihtipeale sooritavad enesetapu ka need, kellel ei ole surmav vigastus.

2. Arvuga 500 nimetatakse Venemaa armees inimesi, kes on omavoliliselt sõjaväeosa juurest lahkunud. Kui sellised inimesed kinni püütakse, saadetakse nad reeglina kiirelt nn hakkliharünnakutesse, samas on ka teada, et motivatsioon võidelda on neil olematu, seega olevat tekkinud nendega seoses uus mõiste „bojevõi 500“ ehk siis selliste inimeste ellujäämisstrateegia on jõuda mingi hoone keldrisse, peale mida nad lülitavad side välja ning siis nad lihtsalt seal on, soovimata lahingutegevuses osaleda ning vajadusel saab pärast alati öelda, et sidepidamisvahendid läksid lihtsalt kas rivist välja vms. Ikka parem kui olla nö augus Venemaa sõjaväeosa juures, kus neid pidevalt mõnitatakse ja pekstakse peale kinnipüüdmist.

3. Väikeste gruppidega ründamise taktika nõuab suure koguse DJI Mavic tüüpi droonide olemasolu, mida aga Venemaa armee ei anna ehk siis nad tuleb üksustel ise muretseda, aga tänasel päeval olevat neist suur puudus. Kusjuures tihtipeale on sellised luuredroonid järelevaataja rollis ehk kui mingi grupp otsustab tagasi pöörduda, siis neid jälginud droonilt saadud info alusel lastakse näiteks nende taganemisteed miinipildujatest ning Venemaa sõjaväelaste jaoks olevat see tõeline põrgu – ees Ukraina droonid, selja taga enda omad ehk siis taganeda pole kuhugile, aga ees on ka suure tõenäosusega surm varitsemas.

Advertisement / Reklaam

Z-blogija Aleksei Živov kurtis probleemidest inimeste armeesse värbamisel, et kuigi mitmed oblastid on huviliste puudusel viimasel ajal järjest tõusnud ühekordset lepingu sõlmimisel saavat tasu, mis on näiteks nüüd Tjumeni oblastis koos riigilt saadava osaga 3,4 miljonit rubla (41800 dollarit), siis hea tervisega nooremad mehed naljalt lepinguid ei sõlmi. Živov tõi selles kontekstis välja ka kaks põhjust:

1. Inimesed ei saavat aru, mille pärast veel üldse sõditakse, sest nn võitu ei paista kuskilt, on ainult suured kaotused elavjõus.

2. Naised ei luba. Jutud Ladadest ja reisidest hukkunud sõduri eest saadud rahaga on nagu nad on, sest väga tihti ei olevat erinevatel põhjustel üldse võimalik hukkunu eest raha kätte saada, ei riigilt ega ka kindlustuselt, mistõttu olevat niigi maailma ühe kõige suurema naiste arvulise ülekaaluga ühiskonnas mehed naiste silmis järjest enam hinda läinud, naised lihtsalt ei lubavat Živovi sõnul mehi nö isamaad kaitsma minna. Õigesti teevad, sest nii käitudes ei jää lapsed isadest ilma ja on ka väiksem oht Ukraina kaitsjatele.

Robert „Madjar“ Brovdi sõnul on Venemaa droonioperaatorid hakanud paigutama teede äärde nö oma saaki ootavad droone ehk „ždune“ juba kuni 40 kilomeetri kaugusele rindejoonest, kusjuures tihtipeale on ühes kohas korraga ootel kuni neli drooni.

Madjari jaoks ei ole selles taktikas midagi uut, sest tema üksuses võttis selle omal ajal ise kasutusele Dnepri idakaldal, aga nüüd muutuvat sellise taktika kasutamine järjest massilisemaks mõlemalt poolt, mistõttu eriti suures ohus olevat eraisikud, kes ei oskavat rindejoonest nii kaugel ohtu karta.

Nezõgari andmetel olevat Putini jaoks tema sünnipäev olnud kokkuvõttes üks suur pettumus, sest oodatud telefonikõnet Trumpilt ei tulnud. Varem olevat Trump vaat et iga pisikese asja peale Putinile helistanud, aga nüüd kõnet ei tulnud. Nüüd olevat omavahel karvupidi koos Lavrovi ja Dmitrievi leer ja emotsioonid keevat selle ümber, et kas see oli ikka kõige parem, kui Lavrovi leeri esitas sõnumi, mille kohaselt olevat Alaska kohtumiselt saadud positiivne impulss ammendunud. Trump ei helistanud ja nüüd on vaja süüdlane leida.

Advertisement / Reklaam

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Teet Kalmus: edu puudumist rinnetel üritatakse kompenseerida Ukraina taristu ründamisega

Tags: