Robert Kitt: neli aastat energiakriisi algusest, kuid Eestis pole ainsatki uue tuulepargi ehitusluba

CGI 50 konverentsil „Mis toimub?“ esinenud kaugkütteettevõtte Utilitas Tallinn juhatuse esimees Robert Kitt kritiseeris Eesti energiapoliitika paigalseisu. Kuigi riiklik retoorika toetab rohepööret ja uusi võimsusi, on reaalsus keskmise tarbija rahakoti jaoks hoopis teistsugune. Lõputute debattide ja uuringute tõttu pole vaatamata 2022. aastal alanud kriisile rajatud uusi kohalikke energiaallikaid, mis suudaksid elektriarveid märgatavalt langetada.

Lootus naabritele on kallis enesepettus

Utilitase juht oli kriitiline hoiaku suhtes, mis ootab odava elektri sissevoolu välisriikidest – näiteks lootus, et Soomes puhuv tuul ujutab automaatselt ka Eesti turu soodsa energiaga üle. Kitt viitas, et selline strateegia on naiivne ning nimetas käitumist, kus soodsat energiat lihtsalt oodatakse teiste tehtud investeeringutest, otsesõnu rehepapluseks.

Pidev lootmine Soome odavale elektrile on tarbija jaoks valus enesepettus, sest naaberriigid ei tee sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid selleks, et Eesti turgu doteerida. „Halame, et näed, soomlased tegid investeeringu ja kujutate ette, ei saagi (kuna Estlink 3 ei ehitata) meile odavamat elektrit anda. Miks ta peaks?“ küsis Kitt retooriliselt. „Me peaks oma probleeme ikka ise lahendama.“

Ta tuletas meelde ka Rootsi energeetikaministri Ebba Buschi hiljutist väljaütlemist, kus minister hoiatas, et Rootsil võib saada villand laisemate liikmesmaade majanduse spondeerimisest ja neile odava elektri eksportimisest.

„Mitte minu tagaõue“ sündroom

Kitt märkis, et ministeeriumitel on küll nägemus Eesti pinnale kerkivatest tuuleparkidest, kuid praktikas piirdutakse sageli vaid uute analüüside tellimise ja tegevuse edasi lükkamisega. „Looduskaitse ja riigikaitse piirangud, kohalike vastuseisud, debatid, arvamusartiklid – neli aastat energiakriisist ja mitte ühtegi ehitusluba,“ nentis ta.

Kitt rõhutas, et kuigi energiakriis on teinud Euroopa sõltuvuse imporditud fossiilsetest kütustest kõigile ilmseks, maksame uute kodumaiste lahenduste puudumise tõttu selle fossiilisõltuvuse eest endiselt kõrget hinda. Ta tõi illustreerimiseks Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni andmed: 400 päevaga on Euroopa arved fossiilsete kütuste impordi eest suurenenud 22 miljardi euro võrra, lisamata süsteemi ainsatki uut energiamolekuli.

Ka Eesti enda pool sajandit vanad põlevkiviplokid on Kiti hinnangul tänaseks sisuliselt lubamatu vanaraud, mis olukorda pikas plaanis ei päästa. Seetõttu on Eesti ees nii võimalus kui ka kohustus ehitada üles lokaalsetel ressurssidel baseeruv taskukohane energeetika.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (26)