Ettevõtte finantsjuht Marlen Tamm tõdes kvartalitulemusi tutvustades, et aasta esimesed kuud olid vedelkütuste turul madalate hindade tõttu väljakutsuvad. Pilt muutus aga märtsis, kui Iraani konflikt viis naftahinnad järsult üles. „Tänu sellele tõusis ka meie müüdava õli hind, mis võimaldas kasumit teenida,“ selgitas Tamm.
Järgmistesse kvartalitesse vaatab ettevõte optimistlikult, sest suuri koguseid ei ole varasemalt fikseeritud hinnaga ette ära müüdud. Tamm lisas, et ettevõte on oma riskimaandamise strateegiat oluliselt muutnud, kasutades nüüd suures osas optsioone. See tähendab, et hinnapõrandad on küll paigas, kuid turuhindade tõusust on võimalik täiendavalt kasu lõigata.
Aprilli keskpaigas alustati Auveres uue Enefit 280-2 õlitehase käivitamist, mis on tänaseks tootnud ka esimese koguse õli. Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Durejko sõnul käib praegu veel stabiliseerimisrežiimide täpsustamine, kuid augusti lõpuks peaks tehas saavutama stabiilse tootmise maksimumvõimsusel.
Uue tootmisvõimsuse lisandumise järel muutub vedelkütuste müük Eesti Energia jaoks üha olulisemaks ärisuunaks. „Aastane prognoositav kogus on 550 000 tonni põlevkiviõli. Jõuame see aasta VKG-le järele ja proovime järgmine aasta toodangumahuga mööda minna,“ avas Durejko ettevõtte plaane.
Kuigi kõrged kütusehinnad mõjutavad Eesti Energiat positiivselt, pakub Hormuze väina kriis logistilisi väljakutseid. Kuna ettevõtte toodetud kütus läheb laevakütuste segukomponendiks, sõltub põlevkiviõli müük otseselt ka muude tarneahelate toimimisest.
Durejko selgitas, et teiste tarnete viibimine ja ebasünkroonsus muudavad komponentide kokkuviimise ning kogu müügitsükli oluliselt keerukamaks. „Kuna meie kütus läheb segukomponendiks laevakütusesse, mitte puhtalt, siis tegelikult nende muude tarnete viivitus tekitab meile ka siis tegelikult nagu logistilisi väljakutseid,“ märkis Durejko.
Varasid veel üles ei hinnata
Naftahinnad kerkisid täna rekordkõrgustesse, kui hommikul kerkis Brenti toornafta hind korraks ka 126 dollarini barrelist. Samuti on viimasel ajal tõusnud ka kaugele vaatavamad futuurid.
Vaatamata futuurihindade tõusule ei plaani Eesti Energia varasemalt alla hinnatud õlitehaste raamatupidamislikku väärtust veel tõsta. „Futuurid on küll eile-täna jälle hoogsalt üles hüpanud, aga turuolukord on niivõrd ebakindel ja volatiilne, et hetkel varasid üles hinnata ei tundu mõistlik,“ ütles Tamm. Ta lisas, et kui pikaajaline vaade õlihinnale jääbki stabiilselt kõrgemaks, võib üleshindluse vajadus tekkida, kuid hetkel seda veel ei nähta. Mullu hindas Eesti Energia põlevkiviõlitehaseid alla 194,2 miljoni euro ulatuses.
Tänavuselt aastalt ootab Eesti Energia mõnevõrra paremat kasumit kui mullu, mil kirjutati põlevkivivarade allahindluseta plusspoolele 112 miljonit. Tamme sõnul toetavad ootust nii õlitehase täisvõimsuse saavutamine, uued valminud taastuvenergiaprojektid kui ka põlevkiviplokkide jaoks ette nähtud reservvõimsuse tasu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)