Veneetsia kunstibiennaal teatas, et 61. biennaali rahvusvahelise žürii liikmed andsid sisse lahkumisavaldused. Maailma tähtsaim kunstisündmus algab üheksa päeva pärast.
Lühikeses teates annab viieliikmeline žürii teada, et astub tagasi. Põhjuseks nimetatakse 23. aprillil tehtud otsust, millega žürii arvas auhindamisest välja kunstnikud, kelle riigipead on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) uurimise all.
Žürii oma otsuses ühtegi riiki nimeliselt välja ei toonud. RKK on andnud välja määrused Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamiseks. Otsusele järgnenud pahameel keskendus peamiselt Iisraeli välja arvamisele.
Žürii president oli Solange Oliveira Farkas Brasiiliast. Sinna kuulusid veel Kagu-Aasias tegutsev austraallane Zoe Butt, Elvira Dyangani Ose Hispaaniast, Marta Kuzma USA-st ja Giovanna Zapperi Itaaliast.
Veneetsia kunstibiennaal koosneb kesksest rühmanäitusest ja enam kui sajast väiksemast näitusest, mis leiavad aset eri riikide paviljonides. Biennaali žürii jagab välja prestiižset Kuldlõvi ja eritunnustusi.
Pühapäeval teatas Iisraeli välisminister, et riigi kunstnike välja arvamine auhindamisest muutis kunstibiennaali loomingulisest, piirideta ja vabade ideedega ruumist Iisraeli-vastase poliitilise indoktrinatsiooni vaatemänguks.
Nädala alguses teatas tänavusel biennaalil Iisraeli esindav skulptor Belu-Simion Fainaru, et suhtles žürii otsuse teemal advokaatidega.
Žürii tagasiastumise järel ütles Fainaru, et uudis rõõmustab teda. “Oma otsusega diskrimineeris žürii mind rassi põhjal. Ma olen kunstnik, mul on võrdsed õigused ja mind ei saa hinnata selle järgi, millise riigi kodanik ma olen või millisesse rassi kuulun. Mind tuleks hinnata ainult minu kunsti kvaliteedi ja sõnumi põhjal.”
Märtsi alguses selgus, et Veneetsias lubatakse oma paviljon avada ka Venemaal. Venemaa väljapanekut kureerib endise FSB kindrali tütar.
“Me ei saa aktsepteerida, et Venemaa kasutab kultuuri sõjapropaganda tööriistana,” ütles kultuuriminister Heidy Purga uudise järel. Purga lisas, et koos teiste riikide kultuuriministeeriumitega pöördutakse biennaali korraldajate poole, et mõista hukka Venemaa osalemine.
Poolteist nädalat enne ei olnud olukord muutunud. Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo tõdes selle nädala teisipäeval, et poliitilist pinget on Veneetsias tunda.
“Osad ütlevad, et taanduda ja mitte võtta biennaalist osa, kui biennaal lubab Venemaad osalema. Me oleme ka Ukraina paviljoni komissari ja kunstilise tiimiga ühenduses ja meie lähtume nendest, kelle seisukoht on pigem see, et me ei tohi võimendada Venemaa tegevust, me ei tohiks taanduda venelaste pärast, vaid vastupidi. Me peame tegema oma enda hääle kuuldavaks, enda projektid nähtavaks ja rääkima Balti riikide ja teiste Ida-Euroopa riikide kunstiprojektidest ja olla sellega rahvusvaheliselt nähtav ja olla kriitiline ja avatud,” selgitas Arusoo.
2024. aasta biennaalil Venemaal osaleda ei lubatud. Toona anti oma paviljoni Boliivia käsutusse.
Eestit esindab sel aastal Veneetsias Merike Estna.