Ukraina kaitsevägi alustab reformi, mis võimaldab etapiviisilist demobiliseerimist ja näeb ette rindel teenivate jalaväelaste palkade olulist tõusu, ütles reedel president Volodõmõr Zelenski.
Neli aastat kurnavale Venemaa sissetungile vastu pannes on Ukraina relvajõud maadelnud tõsise isikkoosseisu puudusega, sest vähesed on valmis vabatahtlikult teenistusse minema.
Mobilisatsioon on ebapopulaarne ning agressiivseks peetavad värbamiskatsed on tekitanud rahulolematust.
Sõjaväe juhtkond on otsinud uusi ideid, kuidas muuta teenistust atraktiivsemaks, ning nüüd on laual ebapopulaarsete tähtajatute lepingute lõpetamine.
“Alates juba sellest aastast muutub võimalikuks varem mobiliseeritute etapiviisiline teenistusest vabastamine, mis põhineb selgetel ajapõhistel kriteeriumidel,” ütles Zelenski sotsiaalmeedia postituses.
Ukraina president ei täpsustanud, kui pika aja möödudes sõduritel lubataks demobiliseeruda, ega täpsustanud üksikasju teenistusaja pikkuse muudatuste kohta, mida ei ole veel lõplikult vormistatud.
Ta ütles, et rindel teenivate jalaväelaste palgad tõusevad 250 000–400 000 grivnani (5700–9000 dollarit) kuus.
Ukraina armee veebilehe andmetel võivad jalaväelased praegu teenida kuni 170 000 grivnat (3900 dollarit) kuus, kui nad on 30 päeva järjest rindel või vaenlase tagalas.
Tagalas teeniva personali miinimumpalk tõuseks 20 000 grivnalt (500 dollarit) 30 000 grivnani (700 dollarit).
Üksikasjad täpsustatakse sel kuul ning reforme hakatakse rakendama juunis, ütles Zelenski.
Kui Venemaa 2022. aastal täiemahulise sissetungi alustas, olid sõjaväe värbamiskeskused riiki kaitsma tulnud vabatahtlikest tulvil.
Nüüd on pea kõik uustulnukad ajateenijad, kes ei ole liitunud vabal tahtel, ning Ukraina meedia andmeil vaevavad kaitseväge ka massilised omavolilise lahkumise juhtumid.