Küsitluse järgi ei üüri 71 protsenti Eesti inimestest eluaset, kuid üürnike seas on hinnatõus viimase aastaga olnud tuntav. Kõrgema üüriarve on saanud ligi 45 protsenti Eesti üürnikest. Enamasti jäävad vastanute üürisummad alla 500 euro kuus.
Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase sõnul näitab panga uuring, et kuigi Eesti on endiselt tugevalt koduomanike riik, puudutab üüriturg väga konkreetseid gruppe: noori, suuremate linnade elanikke, välismaalasi ja neid, kes alles koguvad oma esimese kodu sissemakset.
«Üür on üks neid kulusid, mille tõusu inimene tunneb kohe. Kui toidukorvi või meelelahutuse pealt saab mõnes kuus kokku hoida, siis eluasemekulu tuleb tasuda igal juhul. See teeb üüritõusust paljude perede ja noorte jaoks väga praktilise küsimuse: kui palju jääb pärast üüri maksmist päriselt alles muudeks kuludeks. Kes aga plaanib siiski kodu osta, siis on oluline ka see, palju jääb alles säästmiseks, investeerimiseks või sissemakse kogumiseks,» ütles Rebane.
Eestis jäävad kõige tavalisemad üürisummad küsitluse järgi alla 500 euro kuus. Üürnike seas maksab kuni 300 eurot kuus ligikaudu 48 protsenti ning 301–500 eurot kuus umbes 34 protsenti üürnikest. 501–700 euro suurust üüri maksab ligikaudu 14 protsenti Eesti üürnikest. Üle 700 euro suuruse kuise üüriga vastajate osakaal jäi küsitluses väga väikeseks.
Üürimine on kõige levinum 18–29-aastaste seas, kellest 38 protsenti üürib eluaset. Tallinnas üürib eluaset 34 protsenti vastanutest ning Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel kokku 35 protsenti vastanutest. Väiksemates piirkondades ja külades on üürnike osakaal märksa väiksem ehk 16 protsenti.