Hüpe noorte jalgpallist meeste sekka võib sündida suurema vaevata, aga see võib osutuda ka ootamatult raskeks. Teise variandi pakkus saatus poolkaitsja Martin Vetkalile, kes jäi Rootsis treeneri usalduseta.
Ent mis ei tapa, teeb tugevamaks, nendib ligi aastase pausi järel taas A-koondisesse jõudnud Vetkal. Pärast suvist klubivahetust ja edukat starti Hollandi esiliigas Dordrechti ridades, kus talle näitab suunda Meistrite liiga võitjast peatreener Dirk Kuyt, pakatab 21-aastane Vetkal silmnähtavalt mängurõõmust.
“See paus, mis mul oli – ma pigem ootasin, millal koduklubis uuesti mängima saan. Praegu on supertunne,” sõnab Vetkal, kinnitades, et koondise peatreenerile Jürgen Hennile pole tal selles osas vähimatki etteheidet, et ta vahepeal valikust välja jäi. “Otseselt ei olnud tal vaja isegi midagi kommunikeerida. Kui sa oled jalgpalli nii palju mänginud, siis saad aru, et kui koduklubis minuteid ei tule, jääb koondis natuke kaugele. Põhieesmärk oligi algul mängima saada, koondis oli juba nagu kirss tordil.”
Tallinna Kalevi kasvandik Vetkal liitus pärast nelja Itaalia suurklubi AS Roma noortesüsteemis veedetud aastat mullu suvel Rootsi kõrgliigaklubi Brommapojkarnaga. Esimene ja poolik hooaeg pidigi minema sisseelamiseks, kuid ka tänavu ei saanud Vetkal kuidagi mänguminuteid, jäädes sageli isegi mängupäeva koosseisust välja. Lõpuks sai ta esindusmeeskonna eest väljakule vaid viies mängus – neli korda Rootsi kõrgliigas ja ühe korra karikasarjas. Minuteid kogunes aasta jooksul vaid 272.
“Olin arvestanud, et esimesed kaks-kolm kuud kuluvad selleks, et sulanduda meeste jalgpalli, kuid kui see aeg möödus, ei tulnud ikkagi mänguaega. Kuna olen noor ja mängujanuline mängija, siis minu jaoks ei ole aktsepteeritav lihtsalt pingil istuda. Ainult trennidega mina ei arene,” selgitas kolmeks ja pooleks aastaks Brommapojkarnaga käed löönud Vetkal Soccernet.ee-le tänavu suvel, kui oli Rootsist lõpuks lahkunud ja Hollandisse kolinud.
Mis siis ikkagi Rootsis valesti läks? “Ei oskagi öelda. Tegin enda tööd nii nagu ma alati teen – üritan endast väljakul kõik anda. Lõpuks jääb asi treeneri otsustada. Äkki ta ei näinud minus seda, mida ta oleks tahtnud näha? Või oli teistsugune mängustiil ja ma ei sobinud sinna süsteemi nii nagu neil oleks vaja olnud? See oli kindlasti karjääri jaoks suhteliselt hea kogemus. Teadsin, et jalgpalluri jaoks tuleb ka madalamaid hetki, ja arvan, et ujusin sealt päris korralikult välja,” võtab ta juhtunut väärt kogemusena.
Tulevik Feyenoordis?
Tema õnneks tuli suvel lauale variant kolida Dordrechti, kust koondisekaaslane Rocco Robert Shein oli just liikunud Norra kõrgliigasse Fredrikstadi. Et Vetkalil ja Sheinil on sama agent, pole ühendavate joonte tõmbamine ülemäära keeruline matemaatika. “Eks ma päev-päevalt vaatasin. Agent ei hakanud iga kõlakat ka edasi ütlema. Aga kuna Dordrechtist tuli tugev huvi, siis tundus hea valik,” sõnab Vetkal.
“Rocco tegi seal häid etteasteid, tundus õige koht, kuhu minna. Lisaks on Hollandi liiga teada ja tuntud noorte mängijate edasimüüja,” ei hakka ta salgama, et samm võiks olla kasulik ka tuleviku mõttes. Samas on tema esimene eesmärk mõistagi noore mängijana uues liigas jalad korralikult maha saada.
“Klubil on koostöö Feyenoordiga ja tean, et spordidirektor käib meie mänge vaatamas,” märgib ta Dordrechti seotust mullu Eredivisies pronksikohal lõpetanud Rotterdami tippklubiga. Alanud hooajal on Feyenoord loovutanud kaheksast kohtumisest punkte vaid ühes ja püsib tabeli tipus. “Üks eesmärk on teha võimalikult hea hooaeg ja seal pildile saada. Muidugi tahaks ka klubiga Eredivisiesse tõusta. Dordrecht võiks olla hüppelaud järgmisesse klubisse.”
Suvise valikuga võib Vetkal tõesti igati rahul olla, sest senises kümnes mängus on ta alati kuulunud algkoosseisu ja ühe erandiga veetnud platsil 90 minutit. “Tuli kõige parem variant üldse! Igas mängus on kogu aeg 90 minutit all ja olen head mängud teinud,” sõnab Vetkal, kellel on keskväljal üpris vaba roll. “Mängime kahe kontrolliva poolikuga, aga meil ei ole otseselt nii, et keegi on 6 ja keegi on 8,” selgitab ta positsioonilist jaotust.
“Treener on andnud suhteliselt vabad käed – kus vaba ruumi näed, seal seda kasuta! Ta ütleb: tean, et sul jalgpallilist intelligentsi on, pane mäng käima. Tunnen, et mul on enamasti see õnnestunud ka,” naudib Vetkal usalduse põhjale tekkinud enesekindlust. “Natuke kannan ka liidrirolli, üritan alati juhendada ja võimalikult palju meeskonda aidata.”
Hollandi esiliiga taset hindab ta ühtlaselt kõrgeks. “Paljud võistkonnad on noored, aga muidugi on ka neid klubisid, kes on Eredivisiest alla kukkunud ja tahavad sinna tagasi saada – need on natuke kogenumad. Väga lahe keskkond, kus olla! Viimane võib minna esimese vastu mängima, aga ka need on tasavägised mängud. Väga meeldib.”
Kui suvel rääkis Vetkal eeskätt viitega Rootsi-ajale vajadusest füüsist parandada, siis praegu tunneb ta, et eelkõige istub talle Hollandis viljeletav kiire jalgpall. “Hästi palju üleminekuid – see mulle meeldib. Joosta ma jaksan! Ja lisaks on see päris atraktiivne jalgpall, mida vaadata. Hästi palju ründamist.”
Legendi käe all
Dordrechti juhendab alates sellest suvest 45-aastane Hollandi koondise legend Dirk Kuyt. Kodumaal Utrechti ja Feyenoordi esindanud ründaja karjääri tippaastad möödusid vahemikus 2006-12 Liverpoolis. Sealt siirdus Kuyt kolmeks aastaks Türgi tippklubi Fenerbahce ridadesse ja naasis seal meistritiitli võitmise järel Feyenoordi, kus krooniti pika karjääri lõpetuseks ka Hollandi meistriks. Hollandi koondises sai Kuyt kirja 104 mängu ja 24 väravat, 2010. aasta kaotatud MM-finaalis mängis ta Hispaania vastu kõik 120 minutit.
Vetkali sõnul on nimekas treener väga hea suhtleja. “Meil on selline väike liidrite grupp tiimis välja kujunenud. Kuna mänge on palju, vahel nädala jooksul kolm, siis üritame alati kooskõlastada parima võimaliku mänguks valmistumise. Ta uurib pidevalt, mida võiksime muuta ja paremaks teha. Tean ka individuaalselt, mida ta minult ootab, üritan need ootused lihtsalt täita. Väga mõnus inimene ja lahe treener, kellelt õppida – ta ütleb alati välja, mida soovib ja meilt tahab. Vahel toob enda näiteid Liverpooli ajast ka ehk on näha, et ta on kõrgel tasemel mänginud!” muigab Vetkal.
Ka Eesti koondises on konkurents keskväljale väga kõva. Vetkali eakaaslastest on kanda kinnitanud nii Shein kui ka Kevor Palumets, veel noorematest meestest ka Patrik Kristal. Mattias Käit kuulub juba kogenud meeste sekka, oma võimalust ootavad seekordses aknas nii Markus Soomets kui ka Markus Poom, ukse taha jäi sel korral samuti suurte kogemustega Mihkel Ainsalu. Kuhu peaks selles koosluses mahtuma aasta jagu eemal olnud Vetkal?
“See on ju hea, et meil on hästi palju mängijaid! Järelikult on kõik koduklubides palju pingutanud ja mänginud,” leiab ta ise. “Väga hea, kui pole nii, et tuled koondisesse ja tead, et kohe alustad ja mängid. Päris lahe, et nädala jooksul läheb väljaku peal andmiseks ja lõpuks parimad mängivad. Eks sõltub ka vastasest, millised otsused treener teeb.”
Võõrsil jäi Vetkalil Itaalia vastu küll mängimata, ent oma 13-mängulise A-koondise karjääri jooksul on ta saanud end suuremate koondiste vastu proovile panna küll. “Austria ja Poola juba on olnud. Mulle pigem raskemad mängud meeldivad rohkemgi. Tunned, et pead maksimumi välja panema, ja mängu lõpuks näed, kus tasemel on nemad ja kus oled sina. Saad kohe aru, kuhu võiks pürgida,” kinnitab ta.
Neli aastat Romas veetnud Vetkal jõudis seal omajagu treenida ka esindusmeeskonna juures. Seega loodab ta, et keskväljamehe Bryan Cristante, keskkaitsja Gianluca Mancini või mullu Romast Napolisse kolinud vasakkaitsja Leonardo Spinazzola jaoks võiks tema nägu tuttav olla. “Eks seda ole näha, kas nad tunnevad ära või ei tunne!” naerab Vetkal. “Laupäeval näeme!”
Eesti ja Itaalia vaheline MM-valikmäng algab laupäeva õhtul A. Le Coq Arenal kell 21.45.