SA Liberaalne Kodanik (SALK) tegi valimisprognoosi, mis Keskerakonnale Tallinnas ainuvõimu ei luba ning pigem saab otsustavaks küsimus, kas Keskerakond saab koos EKRE-ga kahepeale enamuse. Otsustavaks saab, kui aktiivselt tulevad välja eestlastest ja muust rahvusest valijad.

Tallinna volikogus on 79 kohta ehk enamuse jaoks oleks vaja vähemalt 40 kohta. SALK-i andmeanalüütik Kaido Keerma kirjutas oma analüüsis, et kuigi Keskerakond on vaieldamatult viimase poolaastaga tugevnenud, ei paista neil vahepeal mõnes küsitluses terendanud ainuvõimu siiski kokku tulevat.

“Kõige otsustavamaks küsimuseks saab, kas EKRE-ga kahepeale enamus saavutatakse,” märkis andmeanalüütik.

SALK-i prognoosi järgi saab Keskerakond 35 mandaati ja EKRE viis mandaati ehk justkui ülinapi enamuse. Isamaale prognoosib analüüs 13, SDE-le 12 ja Reformierakonnale üheksa kohta. Kokku seega 34. SALK-i prognoosi järgi ületavad künnise ka Parempoolsed, kes saavad sarnaselt EKRE-ga viis mandaati. 

Analüüs toob välja, et ka Eesti 200 võimalused ei ole täiesti kadunud ja SALK-i andmetes on nad olnud läbivalt üsna künnise lähedal või selle kohal.

“Aga nende puhul on kindlasti probleemiks kujunenud ennustused ise, mis neile hävingut kuulutavad.”

Eestlasest valija aktiivsusest sõltub Keskerakonna võimule naasmine

Samas tuuakse analüüsis välja, et kindel Keskerakonna ja EKRE võit siiski pole, sest veapiirid lubavad kõikumist mõlemale poole ja lõpuks sõltub kõik siiski sellest, millised valijad tegelikult valima tulevad.

Kaido Keerma märgib, et kohalikud venekeelsed elanikud on konsolideerunud veel tugevamalt Keskerakonna taha kui varem, mis väljendub selles, et kui 2021 KOV valimistele minnes oli erakondliku eelistuseta umbes 38 protsenti Tallinna muust rahvusest valimisõiguslikest elanikest, siis tänastest muust rahvusest valimisõiguslikest on eelistuseta umbes 31 protsenti. 

“Kohalikud venelased on täna selgelt kindlamad kui neli aastat tagasi, et nende huve kaitseb just Keskerakond ja see ennustab, et nad tulevad valimistel rohkem välja. See nüanss jääb tavaliselt näidatavates reitingutes radari alla, sest reitinguid arvutades võetakse välja kõik inimesed, kel valimiseelistust ei ole (sisuliselt on eeldus, et valima nad ei lähe). Ja kui erinevate uuringutegijate graafikutes näidatav Keskerakonna reiting muust rahvusest valijate seas paistab varasemate aastatega üsna võrdne, siis tegelikult on nende toetus selles grupis märksa suurem, sest eelistuseta inimesi on vähem ehk valijaid selles grupis on suhteliselt rohkem.”

Samal ajal on eelistuseta eestlaste osakaal Tallinnas võrreldes 2021 valimistega veidi suurenenud – 22 protsendi pealt 26 protsendi peale ja liikunud selles suunas ka valimistele lähenedes. 

“Nendest samaaegsetest vastassuunalistest liikumistest tulebki kokku, et kuigi muust rahvusest valijaskond vähenes Tallinnas valimisõiguse äravõtmisega ligi 30 000 elaniku ehk umbes 20 protsendi võrra, on täna muust rahvusest elanikud märksa tõenäolisemad valijad. Lisades siia eestlasest valija leiguse, tähendabki seis seda, et Keskerakonnale on uuesti võimule naasmine praktiliselt kandikul kätte mängitud.”

SALK-i analüüsi järgi pole sotsioloogiliselt siiski usutav, et venekeelsete valijate valimisaktiivsus kasvab eestlaste tavapärase valimisaktiivsuse tasemele, aga päris nii suurt kasvu Keskerakonnal vaja ei olegi – juhul, kui tavapärasest suurem osa eestlastest valijaid otsustab koju jääda, on Keskerakonna võimule naasmine kindel.

Tartus ei jää Reformierakond Isamaast kaugele maha

Neljapäeva õhtul avaldas SALK prognoosi ka Tartu kohta. Sarnaselt Tallinnale (ja erinevalt näiteks Ühiskonnauuringute Instituudist) usub liberaalne sihtasutus Parempoolsete pääsu volikokku.

Prognoosi järgi saab Isamaa Tartus 14, Reformierakond 10, SDE üheksa, EKRE seitse, Keskerakond kuus ja Parempoolsed kolm mandaati. Tartu volikogus on 49 kohta.

Oma selgituses ütleb SALK, et kuigi Isamaa juhib, on Reformierakond löögiulatuses ja ametisolev linnapea Urmas Klaas on jätkuvalt kõige eelistatum linnapeakandidaat.

“Kahepeale (Isamaa + Reformierakond) enamus ei ole välistatud, aga pigem jätkuvalt ebatõenäoline ja pigem välistatud, kui nii Parempoolsed kui ka Eesti 200 ületavad künnise.”

SALK-i prognoosi järgi kemplevad künnisega Parempoolsed ja Eesti 200, kes on vastavalt veidi üle viie protsendi ja täpselt viie protsendi piiril.

“Nagu Reformierakonna puhul, nii ka Eesti 200 puhul võib nimekiri kastanid tulest välja tuua.”

Veel tuuakse Tartu puhul välja, et märkimisväärne hulk hääli läheb muudele valimisliitudele ja erakondadele (Plaan B, Vabaerakond Aru Pähe), kes jäävad siiski ka kombineeritult künnisele alla.

KOMMENTAAR

Kuidas SALK-i valimisprognoos sündis?

Kaido Keerma, SALK-i andmeanalüütik

“Kasutame Salga valimismudelis ära nii meie sel aastal tellitud valimisküsitlusi (nende rõhk on olnud Tallinnas, aga veidike rohkem lisandunud Tartut alates augustist, kokku neid hetkeks viis) kui ka meie ühe teise projekti sel aastal toimuvaid küsitlusi (hetkel kaks), kus samuti valimisküsimused sees.

Mudel kasutab suurt osa sel aastal kogutud andmetest alates märtsist (vaatluste arv ligineb 10 000-le). Taustainfona on kasutusel muidugi mitmesugused statistikaameti sotsiaaldemograafilised näitajad, kohalike omavalitsuste kättesaadavad taustaandmed jmt.

Täpsematest arvudest: kõige viimane punkt Tallinnas on hinnatud 3000 vaatluse pealt, millest Tallinnas 1850, neist telefonis üle 500.”