Türgi ettevõte ARCA Defense plaanib Eestis esmalt tootma hakata vaid ekspordiks mõeldud moona. Kaitseministeeriumi sõnul on türklastel edaspidi plaanis siiski toota ka sellist laskemoona, mida Eesti kaitsevägi kasutab.
ARCA Defense teavitab oma kodulehel, et hakkab Eestis tootma erinevat laskemoona, sealhulgas miinipilduja miine, rakette ja ka NATO-s kasutatavaid mürske M107.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili (RE) on ise pärit Kiviõlist, kuhu tehas rajatakse. Talle meeldiks, kui tehases valmiks toodang, mida kasutab eeskätt Eesti kaitsevägi. “Sõjatööstuse puhul primaarne peab olema see, et ta ikkagi tagab kaitseväe vajadused, et ta on osa meie riigikaitsest, võimearendusest,” ütles Kiili.
NATO mürsk M107 on kasutatav, kuid mitte see, mida kaitseväel eeskätt tarvis, märkis Kiili.
“M107 on baasmudel. See on vananenud, masstootmises vajalik. Tema laskeulatus on madal. Kui nad oleks öelnud, et nad hakkavad tegema ka extended full range mudelit, siis oleks see teine küsimus,” lisas Kiili.
Kaitseministeerium kinnitas, et ARCA plaan on lühikese laskekaugusega mürskude tootmine. Kuid ettevõte kavatseb hakata tootma ka kaugemale lendavaid mürske.
“Kaitsevägi täna tõepoolest ostab pigem pikema laskekaugusega moona – 30-40 kilomeetrit. ARCA plaanib ka sellist moona toota. Nende tänane plaan, esmane tootmine oleks pigem klassikalise, kuni 18-kilomeetrise laskekaugusega moona tootmine,” sõnas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.
Ettevõtte tootepalett sisaldab ka 122-millimeetriseid rakette ehk Gradi laskemoona – sellega pole Eestil midagi peale hakata. “Nad on põhiliselt Aasias, Aafrikas. NATO riikides on üksikutel, aga nad loobuvad sellest. Rumeenial on, Poolal on. Kõige rohkem läheb vaja seda Venemaal,” selgitas Kiili.
Kaitseministeerium ei tea, kuhu Türgi ettevõte oma toodangut tarnima hakkab. Kuid sõjavarustuse vedu Eestisse ja siit välja toimub riigi loa alusel.
“Ma arvan, et iga selline ettevõte valib ise, mida nad täpselt räägivad oma klientidest. Aga see moon läheb ekspordiks. Eestist sõjavarustuse eksport käib [välisministeeriumi] strateegilise kauba komisjoni otsusega. Nemad peavad andma loa sellisteks tarneteks,” sõnas Sirp.
Kaitseinvesteeringute keskus ütles, et kaitseväe vajadused seda laadi mürskude järele on kaetud raamlepingutega. Kaitsevägi lisas, et moon ei ole terves ulatuses kohal, kuid kui seda on vaja, siis peab olema.