Lennuväljal ajakirjanikega kohtudes lubas Trump oma seisukohast teatada hiljem, kui see on talle täpses sõnastuses üle antud.
Hiljem andis ta portaalis Truth Social mõista, et ootab Iraanilt suuremaid järeleandmisi. „Tutvun peagi plaaniga, mille Iraan meile äsja saatis, aga ma ei kujuta ette, et see oleks vastuvõetav,“ kirjutas Trump lakoonilises postituses. „Nad ei ole maksnud veel piisavalt suurt hinda selle eest, mida nad on teinud viimase 47 aasta jooksul inimkonnale ja maailmale.“
Iraani valitsusest öeldi Reutersile ja teistele väljaannetele, et viimase pakkumise järgi lõpetaks Iraan laevaliikluse häirimise Hormuzi väinas ning USA lõpetaks blokaadi Iraani sadamate vastu. Sõjategevus lõppeks ning Iisrael ja USA lubaksid uusi rünnakuid Iraanis mitte korraldada. Seejärel alustataks kõnelusi Iraani tuumaprogrammi piiramise ning lääne sanktsioonide kaotamise teemal.
Iraan nõuab aga endiselt õigust uraani rikastamisele rahumeelsel eesmärgil, kuid USA põhinõudmisi on olnud kogu uraani konfiskeerimine ja rikastamisprogrammi lõpetamine. „Keerulised kõnelused tuumaküsimuse teemal lükataks viimasesse etappi, et atmosfäär [rahukõnelusteks] oleks soodsam,“ ütles anonüümne Iraani esindaja Reutersile.
Relvarahu Iraanis on kestnud alates 8. aprillist ehk üle kolme nädala. USA meedia teatel ei ole Trump praegu huvitatud ka sõjategevuse taasalustamisest ning arvestab, et 13. aprillil alanud Iraani-vastane mereblokaad aitab riiki aja jooksul järeleandmisele sundida. Samal ajal peab Trumpi administratsioon arvestama kütusehinna tõusuga USA-s ning novembris algavate vahevalimistega.
Laupäeval ajakirjanikega kohtudes nentis Trump, et välistatud ei ole ka uued rünnakud Iraani vastu, kuid see sõltub Iraani edasistest sammudest. „Siis, kui nad halvasti käituvad, kui nad midagi pahasti teevad,“ ütles Trump küsimusele vastates. „Aga selline võimalus võib juhtuda, kindlasti.“
Kõneluste takerdumisel jätkub ka paus Hormuzi väina läbivate tankerite ja kaubalaevade liikluses. Iraan piirab Hormuzi väinas laevaliiklust alates 28. veebruarist ning samal ajal nõuab USA vedajatelt sanktsioonide ähvardusel, et need Iraanile väina läbimise eest lõivu ei maksaks.
Tankeriliiklusest sõltuva Kuveidi naftaeksport langes aprilli jooksul nulli, mis on esimene kord pärast 1991. aastat. Aprilli jooksul jõudsid Aasiasse viimased Hormuzi väina kaudu väljunud naftatankerid ja Euroopasse viimased Katarist väljunud LNG-tankerid. Toornafta barreli hind tõusis selle nädala keskpaigaks üle 120 dollari ning langes nädala lõpuks 108 dollari juurde.
Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi kommenteeris laupäeval, et pall on USA väljakupoolel, kes peab valmima diplomaatia ja vastasseisu vahel. Iraan on tema sõnul valmis mõlemaks variandiks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)