Kultuuriministeerium Allikmaa sõnu kommenteerida ei soovinud.
“Meil ei ole hetkel midagi selle kohta kommenteerida, kuna see ei ole kultuuriministeeriumi seisukoht ega sõnavõtt ja seda ei ole ministeeriumis arutatud,” lausus pressiesindaja.
Ka ERSO juhile oli see idee uus.
“Me ei ole seda arutanud, aga ma ei pea ka seda [ühendamist] võimalikuks,” ütles ERSO direktor Kristjan Hallik. “Mõlemal organisatsioonil on selged rollid – ERSO on rahvusorkestrina hetkel ajalooliselt kõrgeimal tasemel nii kunstiliselt kui ka organisatsioonina ning Eesti Kontserdil on jällegi oma selge roll omades ülesannetes. Ühendamine vähendaks asutuste tugevusi ja võib vastupidiselt ootustele lausa ka raha vähemaks viia,” lisas ta.
Hallik ei oska öelda, miks Allikmaa taolise mõtte üldse saates välja käis.
“Eks ta ju ise ka seal intervjuus ütles, et ta proovis intrigeerida,” sõnas Hallik.
Hallik ütles ka, et oma kultuuri säilitada ja kõrgkultuuri üleval hoida, ongi ühe rahvusriigi põhiline roll.
“ERSO-t vähendada sellel hetkel, kui riigil ajutiselt raha on vähem, ei ole otstarbekas. Kui me ainsa riikliku sümfooniaorkestri vähendaksime, siis me satuksime Aafrika riikidega samasse nimekirja. Täismõõdus sümfooniaorkestrid on kõikides Euroopa riikides ja Aasia riikides, nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas,” sõnas Hallik.
Hallik ütles, et ERSO on omatulu osakaalu aastate jooksul aina kasvatanud. “Nii erasektori kaasamise osas kui ka omatulude kasvatamise osas oleme siin ka tegemas järgmist hüpet. Raha kaasamise programmid on meil väga põhjalikud ja ja töö selle nimel käib,” lausus Hallik.
Hallik tõi välja ka, et kaudne toetus kultuuriasutustele Eestis puudub.
“Üks asi, mida meil võrdluses teiste riikidega ei mainita, on see, et riigid ju toetavad ka kaudselt kultuuri läbi nii käibemaksusoodustuste kui ka kultuuri toetamist soodustava tulumaksusoodustusega. Neid soodustusi Eestis pole,” sõnas Hallik.
Kuigi kultuuriminister Heidy Purga on meedias öelnud, et ERSO-s pole ühtegi kultuuritöötaja miinimumpalka saavat inimest, siis Halliku sõnul on ERSO mediaanpalk on 1640 eurot.
“Kõrgemad palgad on orkestri struktuuris selgelt määratud ja üle kollektiivi fikseeritud tasumääradega töö eest pillirühma kontsertmeistrina või abikontsertmeistrina ja mida saab väiksem osa orkestrist,” ütles Hallik.
Eesti Kontsert: see on vastutustundetu praalimine
SA Eesti Kontserdi juhi Kertu Orro sõnul pole Allikmaa jutul faktilist analüüsi taga.
Orro ütles, et nii Eesti Kontserdil kui ka ERSO-l on selge ja eesmärgipärane roll Eesti muusikamaastikul ja koostöö nende kahe asutuse vahel on igapäevane ja loomulik.
“Organisatsioonide ühendamine või lahutamine on aga sisuline otsus, mis vajab põhjalikku analüüsi nii sisu, mõju kui ka eelarve vaates. Kiire järeldus, et “kahe miljoni euro liigutamine” lahendab palgaküsimused või muud süsteemsed väljakutsed, on eksitav. Struktuurimuudatused ei tohi sündida tunnetest või üksikute väidete pinnalt, vaid faktipõhise hinnangu ja selge kulude-tulude ning mõjuanalüüsi tulemusena,” lausus Orro.
Orro juhtis ka tähelepanu, et Eesti Kontserdi vaates ei ole täna kultuurivaldkonna põhiprobleem mitte üksnes rahastuse tase, vaid selge, pikaajalise strateegia puudumine ning elementaarse dialoogi nappus kultuuriministeeriumi ning valdkonna vahel.
“Lõpetuseks olgu öeldud, et Allikmaa väljaütlemised põhinevad kahjuks pigem isiklikul fantaasial kui sisulisel analüüsil. Tema käsitlus Eesti Kontserdi ja ERSO võimalikust ühendamisest on vastutustundetu praalimine. Tegemist on provokatiivse väitega, mida ei toeta faktid ega läbi kaalutud argumendid,” lauus Orro.
Orro ütles, et paika ei pea ka Allikmaa saates esitatud väide, et Eesti Kontsert “võtab turult neli miljonit erakontserdikorraldajate raha”.
“See ei kirjelda tegelikkust. Me ei võta kelleltki ära tuluallikaid. Me teenime oma piletitulu nendelt kontsertidelt ja programmidelt, mille oleme ise loonud ning mille kunstiline risk on sageli selline, mida erasektor ei võta. Toimime seal, kus turg üksi ei kata kulusid – see ongi avaliku kultuurikorralduse mõte,” lausus Orro.
Orro märkis ka, et Eesti Kontsert rendib oma saale aktiivselt ka erakorraldajatele ning teeb nendega koostööd.
Endine kultuuriminister ja praegune kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles “Esimeses stuudios” ERSO muusikute palgamuret kommenteerides, et “paneme kokku Eesti Kontserdi ja ERSO. Eesti Kontserdi riigieelarveline toetus täna on kuus miljonit eurot. Jätame sellest kaks miljonit meeskoorile, mida on kindlasti vaja. Ja olekski ERSO palgaprobleemid lahendatud,” ütles Allikmaa.
Hiljem ütles Allikmaa ka, et “kas meil täna on vaja Eesti Kontserti? Kas meil on vaja, et ta viib turult ära neli miljonit erakontserdikorraldajate raha. Valdkonna enda inimesed ei anna siin ühtegi positiivset otsust. Selle otsuse peaksid tegema ministeeriumi ametnikud,” sõnas Allikmaa lisades, et ka ametnikud Eesti Kontserti laiali saata tõenäoliselt ei julgeks, sest nad satuksid siis ühiskonna terava kriitika alla.
Samuti märkis Allikmaa kriitliselt, et asutuste liitmise või laiali saatmise otsusele eelneks tõenäoliselt ka pikk analüüs.