Valitsuselt heakskiidu saanud rahvaraamatukogude seaduse eelnõu kaotab ära seni maakonnaraamatukogudes olnud neli riigipalgalist töökohta. Nii seisavad järgmisel aastal mitmed omavalitsused valiku ees, kas leida oma eelarvest raha nelja raamatukoguhoidja palga jaoks või nad koondada.

Kõik maakonnaraamatukogud on seni saanud palgatoetust riigiülesannete täitmiseks ehk igas maakonnas on piltlikult öeldes nelja raamatukoguhoidja palk tulnud riigi käest. Järgmisel aastal jõustuma pidav seadusemuudatus aga koondab need ülesanded rahvusraamatukokku ja nii jäävad maakonnad palgatoetusest ilma.

“Uue seadusega on väga palju kohustusi ja ootusi raamatukogudele ja kui me peaksime hakkama oma koosseisu vähendama, siis me ei ole võimelised kvaliteetset raamatukogu teenust pakkuma,” lausus Järvamaa keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja.

Keskraamatukogu on seni saanud aastas riigilt üle 100 000 euro palgatoetust. Selle nädala alguses käis Kiristaja Paide linnavalitsuses olukorrast rääkimas. Nüüd peab linn otsustama, kas leida palgaraha oma eelarvest või tuleb osa töötajaid koondada.

“Meie asume kolmel korrusel ja meil ei ole sellisel juhul piisavalt lugejateenindajaid, meil ei ole lastetöötegijaid. Kuna uue seadusega oodatakse raamatukogudelt koolitustegevusi, siis nendeks meil inimesi ei ole,” sõnas Kiristaja.

Paide linnavalitsus ütles oma kirjalikus vastuses, et kuna seaduseelnõus on veel ebaselgust ja analüüsimist vajavaid murekohti, siis on omavalitsus antud küsimuses alles seisukohta kujundamas. Kultuuriministeeriumi raamatukogu nõuniku Ülle Talihärmi sõnul on kõigi omavalitsustega sellest räägitud ja nad on juba mõnda aega teadlikud vajadusest raamatukogu töö ümberkorraldada.

“Praegu oli mõneti ebavõrdne olukord, mis tuli välja ka järelevalve tulemusel, et riiklike ülesannete maht oli maakonniti väga erinev,” ütles Talihärm.

Riiklikeks ülesanneteks on näiteks kogude komplekteerimine, bibliograafia- ja muude andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine. Edaspidi täidab riiklikke ülesandeid rahvusraamatukogu, kes võtab selleks 25 inimest konkursikorras tööle.

“Kui täna saab toetust 58 inimest, siis tulevikus jääb riiklikke ülesandeid täitma ainult 25 töötajat ja ressurss, mis siis tööjõukulust vabaneb, selle eest kõigile omavalitsustele andmekogu kasutamine hüvitatakse,” lausus Talihärm.

Talihärmi sõnul hakatakse edaspidi kõik raamatukogusid toetama ühetaoliselt. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis jõustub uus rahvaraamatukogude seadus uuest aastas.