Amet: Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektor, geotehnika valdkonna insener ja teadlane ning ettevõtte IB Lehar Leetsaar OÜ juhataja. Olen Eesti volitatud ehitusinsener (tase 8), Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees ja Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse liige. Varasemalt olen olnud Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees ning Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse esimees.
Peamised uurimissuunad: Vaiade kandevõime määramine. Täpsemalt uurin, kuidas hinnata vaiade kandevõimet erinevate pinnaseuuringute, välikatsete ja arvutusmeetodite põhjal ning kuidas need tulemused seostuvad vaiade tegeliku käitumisega pinnases.
Mind huvitab eriti see, kuidas kasutada välitöödel saadud andmeid nii, et insener saaks nende põhjal teha usaldusväärsemaid ja ökonoomsemaid vundamendilahendusi.
Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?
Pärit olen Tartust. Geotehnika vastu süvenes huvi ligi kümme aastat tagasi, kui otsustasin jätkata inseneriõpinguid doktorantuuris just geotehnika teemal. Praktilise ehitusinsenerina olin pinnase ja vundamentidega kokku puutunud ka varem, kuid doktorantuur andis võimaluse nende küsimustega süsteemsemalt ja teaduslikumalt tegeleda.
Minu doktoritöö valmis Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli koostöös ning kaitsesin selle 2024. aastal. Doktoritöö käsitles vaiade kandevõime määramist möllpinnastes mehaaniliste, piesokoonus- ja seismiliste sondeerimiste abil.
Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?
Pärast enam kui kümneaastast tegutsemist ehitusinsenerina tekkis mul soov minna mõnes ehitusvaldkonna teemas sügavamale. Geotehnika tundus selleks väga sobiv suund, sest see on piisavalt keeruline, mitmetahuline ja väljakutseid pakkuv. Nii jõudsingi doktorantuuri ja teadustööni.
Geotehnikas ei ole pinnas kunagi lihtsalt „materjal tabelist“. Sama nimega pinnas võib erinevates asukohtades käituda väga erinevalt. See teeb valdkonna korraga keeruliseks ja põnevaks.
Mind köidab teaduse juures see, et see võimaldab kontrollida inseneripraktikas kasutatavaid oletusi. Ehituses tehakse iga päev suuri otsuseid — kui sügavale vundament rajada, kas ja kui palju vaiu on vaja, kui palju hoone või teetamm vajub ning kas nõlvad on stabiilsed. Kui nende otsuste taga on parem teadmine, saab ehitada ohutumalt, säästlikumalt ja väiksema materjalikuluga.
Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?
Hetkel jätkan vaiade kandevõime uurimist, võrreldes vaiade koormuskatsete põhjal määratud kandevõimeid ehitusplatsil tehtud geotehniliste uuringute, eelkõige sondeerimiste põhjal arvutatud kandevõimetega.
Eesmärk on töötada välja usaldusväärsemad seosed pinnaseuuringute tulemuste ja vaiade tegeliku käitumise vahel. Selliste seoste olemasolu võimaldab tulevikus sarnastes pinnasetingimustes hinnata vaiade kandevõimet täpsemalt juba geotehniliste uuringute põhjal.
Lisaks olen tänaseks kahel Tallinna objektil — ERRi uue hoone ja Kullo Huvikeskuse ehitusel — paigaldanud Eestis esmakordselt katsevaiadesse pingete mõõtmiseks andurid. Need võimaldavad koormuskatsete ajal täpsemalt aru saada, kuidas vaia kandevõime kujuneb ning kuidas vai ja seda ümbritsev pinnas omavahel koos töötavad.
See on oluline, sest vaiade koormuskatsed on väga väärtuslikud, kuid kallid ja ajamahukad. Kui suudame vaiade käitumist olemasolevate uuringuandmete põhjal paremini prognoosida, saab vundamente projekteerida täpsemalt ja ökonoomsemalt.
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?
Geotehnika areng on võimaldanud ehitada üha keerukamates tingimustes — sügavamale, kõrgemale ning olemasolevate hoonete ja rajatiste kõrvale või isegi alla. See puudutab näiteks kõrghooneid, sildu, tunneleid, sadamaid, sügavaid ehituskaevikuid ja tiheda linnaruumi arendamist.
Suur ühiskondlik mõju seisneb selles, et oskame täna pinnase käitumist paremini uurida, mõõta ja arvutada. See võimaldab rajada suuremaid ja keerukamaid ehitisi ohutumalt, aga samal ajal ka ökonoomsemalt. Hea geotehniline lahendus aitab vältida nii üledimensioneerimist kui ka hilisemaid probleeme, mis võivad tekkida vajumite, nõlvade ebastabiilsuse või vundamentide ebapiisava töökindluse tõttu.
Teisisõnu: geotehnika areng on aidanud muuta tänapäevase ehituse võimalikuks ka seal, kus seda varasemalt oleks peetud liiga riskantseks või liiga kalliks.
Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?
Eestis on geotehnika üks olulisemaid ülesandeid maailmas välja töötatud arvutusmeetodite ja seoste kohalik kalibreerimine meie pinnastele. Paljud meetodid põhinevad rahvusvahelistel kogemustel, kuid pinnased on piirkonniti väga erinevad. Seetõttu ei saa alati eeldada, et mujal hästi töötav seos annab Eestis sama täpse tulemuse.
Teine oluline teema on keeruliste pinnasetingimustega seotud ehitustehnoloogiate laiem kasutuselevõtt. Maailmas on aastakümneid edukalt kasutatud näiteks geovõrke, vertikaaldreene nõrkade pinnaste konsolideerumise kiirendamiseks ning pinnaste süvastabiliseerimist. Eestis on selliseid lahendusi kasutatud veel suhteliselt vähe, kuid lähiaastatel muutuvad need järjest olulisemaks, eriti suurte taristuobjektide rajamisel nõrkadele pinnastele.
Laiemalt maailmas on geotehnika üks suur väljakutse see, kuidas ehitada järjest keerukamatesse kohtadesse ohutult ja väiksema keskkonnamõjuga. Linnad tihenevad, rajatised muutuvad suuremaks ning taristut tuleb sageli ehitada piirkondadesse, kus pinnasetingimused ei ole lihtsad.
Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?
Kõige enam olen uhke selle üle, et minu doktoritöö ei jäänud ainult teadusartiklite ja arvutuste tasemele, vaid aitas Eestis kasutusele tuua uue geotehnilise uurimismeetodi. Doktoritöö raames toodi Rootsist Eestisse uurimisseade SCPTu, millega tehti esmakordselt Eestis vastavaid uuringuid.
SCPTu võimaldab lisaks tavapärastele sondeerimisandmetele hinnata ka pinnase väikese deformatsiooni jäikust. Lihtsamalt öeldes annab see parema pildi sellest, kuidas pinnas koormuse all käitub.
Täna on selline seade Eestis olemas ja leiab juba regulaarselt kasutust. Minu jaoks on see väga oluline tulemus, sest see näitab, et teadustöö võib aidata tuua praktikasse uusi mõõtmismeetodeid ja muuta geotehnilisi uuringuid sisukamaks.
Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?
Soovin panustada sellesse, et Eestis oleks heal tasemel ehitusinseneride järelkasv, sealhulgas tugevate geotehnikaalaste teadmistega insenerid. Geotehnika on valdkond, kus praktiline kogemus, head uuringud ja teaduspõhine mõtlemine peavad käima käsikäes.
Samuti soovin, et Eestis tehtaks maailmatasemel geotehnikaalast teadust, mille tulemused jõuaksid projekteerimisse ja ehituspraktikasse. Seeläbi saame väiksema ressursikuluga ehitada rohkem, tegemata järeleandmisi ohutuses ja kvaliteedis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)