Stalini ajal koosnes Mordva suures osas vangilaagritest ja neid teenindavatest süsteemidest. Laagrite võrgustikku hakati seal rajama 1930. aastatel ning ajapikku kujunes sellest regioonist üks olulisemaid ja suurimaid Nõukogude Liidu kinnipidamiskeskusi. Mordva Gulagi (Glavnoje Upravlenije Lagerei) ajalugu ulatub tegelikult 1920. aastatesse, mil Mordva metsade vahele hakati rajama raudteeharu Potmast Baraševoni, et varustada Moskvat puiduga. 1931. aastal loodi selles piirkonnas Temniki laager ehk Temlag, mis kuulus Nõukogude Gulagi süsteemi ning kus vangid töötasid metsalangetustöödel. 1940. aastate lõpus reorganiseeriti Temlag ja selle asemele loodi Dubravlag. Nendest laagritest käis pärast okupeerimist 1940. aastal läbi ka rohkelt eestlasi, lätlasi ja leedulasi.
