«Oleme olukorras, kus Iraani sõja ja sellega kaasnenud energiahinnašoki mõju majandusele on endiselt keeruline hinnata. Kiiret lahendust Lähis-Ida konfliktile ei paista ja on aina selgem, et kõrgemate energiahindadega peame leppima veel pikema aja jooksul,» nentis Müller Eesti Panga ajaveebis.
Juba on tema sõnul näha esimesi märke, et energiahindade kallinemine kandub edasi ka teiste toodete ja teenuste hindadesse. Esialgu puudutab see valdkondi, kus energia on oluline sisend, näiteks lennukipiletid, kemikaalid ja plasttooted.
«Ettevõtjate küsitlused viitavad küll survele kulude kasvuks, aga otseseid tõendeid selle kohta, et kallim energia survestaks erinevaid hindu ulatuslikumalt, veel ei ole. Samas ootavad küsitluste kohaselt nii ettevõtjad kui ka tarbijad lähiaastatel hinnatõusu kiirenemist, mis on kütusehindade tõusu taustal mõistagi ootuspärane,» märkis Eesti Panga president.
Finantsturud Mülleri kinnitusel seevastu ei kahtle, et keskpank suudab pikemas vaates hoida hinnatõusu soovitud kahe protsendi lähedal. Samuti ei ole kõhklusi Euroopa Keskpanga nõukogus, et eesmärgi täitmiseks ollakse valmis langetama vajalikke otsuseid.
«Üheks võtmeküsimuseks intressimäärade tõstmise üle otsustamisel kujuneb energiahinnašoki mõju majanduskasvule. On selge, et euroala majanduskasv jääb Iraanis puhkenud sõja tõttu lähiajal varem oodatust aeglasemaks. Sellele viitavad nii ettevõtjate nõrgenenud ootused tellimuste kasvule kui ka järsult halvenenud tarbijate kindlustunne, mistõttu võib arvatust tagasihoidlikumaks jääda ka tarbimine. See kõik tähendab nõrgemat nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele ning seeläbi ka väiksemat survet hinnatõusuks,» tõdes Müller.