Riigikogu võttis esmaspäeval vastu seaduse, millega muutub lihtsamaks välistööjõu Eestisse toomine. Samuti kiitsid riigikogulased heaks välismaalaste seaduse muudatused.
Eelnõu poolt hääletas 45 riigikogu liiget ja vastu 31. Poolt hääletasid valdavalt koalitsioonisaadikud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed jätsid hääletamata. Koalitsioonist jätsid hääletamata reformierakondlased Meelis Kiili, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Timo Suslov ja Eesti 200 liikmed Peeter Tali ja Toomas Uibo.
Eelnõu algteksti tutvustuse järgi näevad eelnõu muudatused ette leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.
OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad. Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele. Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks.
Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast (u 1300 luba). Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda.
Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026 kuni 2029 aastatel orienteeruvalt 14 kuni 27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37 kuni 65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks.
Välismaalaste seaduse muudatused
Samuti võttis riigikogu vastu välismaalaste seaduse muudatused, millega võtab Eesti üle Euroopa Liidu nn ühtse loa direktiivi, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.
Eelnõu poolt hääletas 41 ja vastu 25 riigikogu liiget. Poolt hääletasid valdavalt koalitsioonisaadikud.
Nagu ka eelmise hääletus olnud eelnõu puhul, jätsid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed hääletamata. Koalitsioonist jätsid taas hääletamata reformierakondlased Meelis Kiili, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Timo Suslov ja Eesti 200 liikmed Peeter Tali ja Toomas Uibo.
Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust.
Eelnõu algteksti tutvustuse järgi vähendab muudatus oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist.
Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni kolm või kuus kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla kahe aasta kehtinud elamisloa puhul kuni kolm kuud; vähemalt kaks aastat kehtinud elamisloa puhul kuni kuus kuud. Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni üheksa kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle kolme kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel, et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.
Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral. Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.