Venemaa võib juba järgmiseks aastaks oma lahingvalmiduse taastada ning seetõttu peab ka Eesti valmisolek kiiresti suurenema, selgub kaitseväe aastaraamatust. Keskenduda tuleks eelkõige Ukraina sõja õppetundidele ja uuele tehnoloogiale.
Kaitsevägi peab Eesti suurimaks ohuks Venemaad, mis vaatamata suurtele kaotustele Ukrainas viib läbi sõjalist reformi. Kaitseväe juhataja Andrus Merilo sõnul suudab Venemaa juba järgmiseks aastaks lahinguvalmiduse taastada.
Seetõttu peame ka meie jõudma suurema valmisolekuni, mis muuhulgas tähendab paremat väljaõpet ja moodsamat tehnikat. Mitmikraketiheitja HIMARS-i moonaviivitust tuleks aga Merilo sõnul vaadata kui ajutist tagasilööki.
“Aasta 2027 on küll põhimõtteliselt homme, aga täna on veel päev, mis tähendab, et me suudame leida alternatiivseid lahendusi ja peamegi probleemi lahendama, mitte nii väga muretsema. Ma ei tea veel täna, kui kauaks need tarned on peatatud, aga mul ei ole mitte mingit põhjust ka kahelda ameeriklaste sõnades, et kohe, kui võimalus tekib, siis need tarned taastatakse,” sõnas Merilo.
Võimalikke lahendusi juba otsitakse. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et maailmaturul on olemas rakette, mida saaks HIMARS-i laskeseadmes kasutada. Sellele peab aga nõusoleku andma USA valitsus ja masina tootja Lockheed Martin.
“Lähinädalatel peaks olema ka Lochkheediga üks kohtumine, eks me siis saame natukene targemaks. Teiselt poolt oleme ära kaardistanud need võimalused, mis võiksid olla siis asendavad võimed selleks, et HIMARS-it kompenseerida. Selles on kõige lihtsam ja kiirem viis tiibrakettide soetamine,” ütles Pevkur.
Aastaraamatu järgi on kaitseväel vaja aina rohkem integreerida oma sõjalistesse tegevustesse Ukraina kogemusi. Viimaste aastate üks peamisi õppetunde on olnud, et surmavat efekti saavutatakse senisest oluliselt odavamate vahenditega.
Uusi lahendusi soovitakse kasutada kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peetsi sõnul ka Balti kaitsevööndis, sealhulgas mehitamata süsteeme.
“Kui me räägime Balti kaitsevööndist või punkritest, siis üks küsimus on selles, et kuidas me saame neid punkriliine väärindada. Kuidas me saame sinna liita tehnoloogiat, mis teevad meie piiriturbe, mitte üksnes ainult piiril, vaid kogu Eestis – õhus, maal, merel, kui me vaatame kosmost, vaatame küberit – tervikuna tugevamaks, et me pidevalt integreeriksime tehnoloogiat,” selgitas Peets.
Kaitsevägi pidi möödunud aastal tegelema nii Venemaa varilaevastiku ja piiririkkumistega kui ka Ukraina hulkuvate droonidega. Kaitseväe juhataja sõnul näitasid kõik need juhtumid, et NATO on endiselt tugev ja toimiv.