Sõja 1530. päev: Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak | Välismaa

President Volodõmõr Zelenski pidas Soome peaministri Petteri Orpoga kõnelusi Ukraina kaitse peamiste prioriteetide ja eelkõige õhutõrjesüsteemide tugevdamise üle, teatas pühapäeval uudistekanal Ukrinform.

Zelenski tänas Orpot Soome hiljutise otsuse eest eraldada Ukrainale täiendavalt 300 miljonit dollarit kaitsetoetust.

“Hindame seda siiralt ja arutasime meie kaitse prioriteetseid valdkondi, mille seas eriti õhutõrjet, mida saaks selle paketiga tugevdada,” ütles president.

Zelenski tegi ühtlasi ettepaneku tugevdada kahepoolset koostööd allkirjastades droonileppe formaadis kokkuleppe.

“Ukraina on valmis jagama oma teadmisi ja tugevdama neid, kes on meid tugevdanud täiemahulise sissetungi päris algusest peale,” sõnas Ukraina riigipea.

Pooled puudutasid ka rahvusvahelist koostööd, mille seas eelkõige Ukraina lõimumist Euroopaga.

“Praegu on hea võimaluste aken läbirääkimiste teemarühmade avamiseks ja Ukraina väärib seda täielikult. Tänan Soomet toetuse eest,” lisas Zelenski.

Zelenski saabus visiidile Armeenia pealinna, et osaleda Euroopa poliitilise kogukonna tippkohtumisel.

Ukraina teatas pühapäeval, et tabas mitut Venemaa laeva – tiibrakettide kandjat ja kolme varilaevastiku tankerit ning mõlemad pooled korraldasid sadade droonidega rünnakuid, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas pühapäeval intensiivistada kättemaksurünnakuid Venemaa energiaobjektidele, kui Moskva oma sissetungi ei peata.

“Venemaa võib oma sõja igal hetkel lõpetada. Sõja pikendamine laiendab ainult meie kaitseoperatsioonide ulatust,” ütles ta sotsiaalmeedias.

Ukraina riigipea sõnul tabasid Kiievi üksused Primorski sadamas Venemaa loodeosas Leningradi oblastis tiibrakettidega varustatud laeva.

Piirkonna naftaekspordi terminale on viimastel nädalatel mitu korda tabatud, põhjustades massiivseid tulekahjusid, mis paiskavad atmosfääri mürgise musta suitsu pahvakuid.

Kiievi sõnul on rünnakud jätnud Venemaa ilma miljardite dollarite väärtuses elutähtsast eksporditulust.

Zelenski ütles pühapäeval, et tabamuse said kolm Venemaa niinimetatud varilaevastiku tankerit – vananevad alused, mis veavad sanktsioonide all olevat naftat üle maailma. Üks neist sai tabamuse Primorskis ja kaks Musta mere äärse Novorossiiski sadama lähedal.

Ukraina droonirünnakus sai tabamuse Rostovi naftarafineerimistehas.

Sotsiaalmeedias levivates videotes on näha naftarajatist leekides.

Venemaa suuruselt teist linna, Peterburi, ümbritsevat Leningradi oblastit tabas ööl vastu pühapäeva Ukraina õhurünnak.

Leningradi oblasti kuberneri Aleksandr Drozdenko teatas varahommikul, et Vene õhutõrje on teinud kahjutuks 51 drooni.

“Õhutõrjejõud hävitasid Leningradi oblastis 51 mehitamata lennumasinat,” kirjutas ta pühapäeval Vene riiklikus sõnumirakenduses Max.

Varem oli kuberner teatanud 35 hävitatud droonist.

Ukraina droonirünnak tabas ööl vastu pühapäeva Venemaa Primorski sadamat Soome lahe ääres, põhjustades seal tulekahju, teatas kohalik kuberner Aleksandr Drozdenko ühismeedias.

Tema sõnul tegi Vene õhukaitse Leningradi oblasti kohal kahjutuks üle 60 drooni. Kuberneri teatel oli rünnaku peamine sihtmärk Primorski kaubasadam.

“Rünnaku tõrjumise tagajärjel puhkes Primorskis tulekahju; tulekahju tagajärjed on nüüdseks kustutatud. Naftareostust pole tuvastatud,” märkis Drozdenko.

Ukraina väed ründasid pühapäeval Venemaa Musta mere sadama Novorossiiski lähistel kahte varilaevastiku tankerit, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

“Neid tankereid on aktiivselt kasutatud nafta transportimiseks – enam mitte,” ütles Zelenski sotsiaalmeedias tehtud postituses.

“Ukraina pikamaavõimekust arendatakse jätkuvalt igakülgselt – merel, õhus ja maal,” lisas president.

Ukraina on märganud Ukraina-Valgevene piiril ebatavalist tegevust, ütles president Volodõmõr Zelenski laupäeval, olles viimastel nädalatel korduvalt kutsunud Minskit üles mitte rohkem sekkuma Venemaa sõtta Ukraina vastu.

“Eile oli Ukraina ja Valgevene piiril – Valgevene poolel – üsna ebatavalist tegevust,” ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises. “Jälgime olukorda tähelepanelikult, hoiame kõike kontrolli all ja reageerime vajadusel,” lisas ta.

Ta ei esitanud täiendavaid üksikasju.

Ukraina õhuvägi ja piirivalve ei vastanud kommentaaritaotlusele kohe.

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva ulatusliku droonirünnaku Ukraina pealinnale Kiievile, edastas väljaanne Kyiv Independent.

Ukraina õhukaitse hoiatas pealinnale lähenevate droonide eest laupäeval veidi enne kella 22 kohaliku aja järgi. Tund hiljem teatasid ajakirjanikud, et Kiievis töötavad õhutõrjesüsteemid.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas plahvatustest ja kutsus inimesi varjuma.

Monitooringugrupid teatasid kuni 30 ründedrooni lendamisest Kiievi poole, kuid seda pole veel ametlikult kinnitatud.

Tuletõrjujad kustutasid ühte kahekorruselist elumaja, millelt levisid leegid kahele naaberhoonele, edastas päästeteenistus.

Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Ukrainale ka 1. mail. Riigi lääneosas Ternopilis sai kannatada vähemalt 12 inimest.

Ukrainas Sumõ oblastis sai laupäeva õhtul Vene raketirünnakus tsiviiltaristule viga kuus inimest, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Hrihorov.

“Konotopi rajoon. Vaenlane korraldas Krolevetsi piirkonnas raketirünnaku tsiviiltaristule. Teada on kuus kannatanut,” kirjutas ta Telegramis.

Hrihorovi sõnul vajas haiglaravi kolm inimest, neist kahe seisund on raske.

Rindel leidis laupäeval aset 116 lahingkokkupõrget, teatas Ukraina peastaap ööl vastu pühapäeva.

Peastaabi teate kohaselt oli vaenlane kõige aktiivsem Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal.

“Alates päeva algusest leidis aset 116 lahingkokkupõrget. Vaenlane korraldas 47 õhurünnakut, heites 151 juhitavat lennukipommi. Lisaks ründas 5360 kamikaze-drooniga ja tulistas 2266 korda asulaid ja meie üksuste positsioone,” ütles peastaap.

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

– elavjõud umbes 1 334 030 (+1080);

– tankid 11 908 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 24 503 (+3);

– suurtükisüsteemid 41 193 (+76);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1765 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1357 (+0);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1306 (+12);

– operatiivtaktikalised droonid 269 813 (+2224) ;

– tiibraketid 4579 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 93 556 (+282);

– eritehnika 4151 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.