Ettevõtjate hinnangul ohustab praegune kiirustades, ilma piisava mõjuanalüüsita ja vähese kaasamisega koostatud eelnõu Eesti metsavaru pikaajalist kestlikkust, suunates jätkuvalt lõviosa tulust väliskapitalile, samas kui keskkonnakahjud ja võimalikud trahvid jäävad Eesti ühiskonna kanda.

Tehnoloogiasektori esindajad rõhutavad, et metsandus on oluline osa Eesti majandusest, ent praegu on ohus teaduspõhine ja läbipaistev metsade- ning riigivalitsemine. Avalikus kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on metsa raiutud enam kui on juurdekasv ja riigi enda prognooside kohaselt ei taastu majandatava metsa tagavara isegi mitte aastaks 2064.

„Me ei kasuta täna ainult majandusmetsa juurdekasvu, vaid kulutame põhivara ehk elame tulevaste põlvede arvelt,“ seisab kirjas. Ettevõtjad hoiatavad, et tänase raiemahu hoidmine muutub 2040.-2050. aastateks võimatuks, mis viitab praeguse mudeli jätkusuutmatusele ka metsatööstuse enda vaates. Erinevate küsitluste järgi soovib 80% inimesi Eestis metsaraie mahtude vähendamist.

Kasum läheb välja, kulud ja kahjud jäävad Eestisse

Avalikus kirjas tuuakse esile Eesti puidusektori omandistruktuuri valus tõde: hinnanguliselt 70-75% suurima käibega puidutööstuse ettevõtetest kuulub välismaistele omanikele. „Intensiivsest raiest tekkiv kasum liigub riigist välja, kuid looduskahju, elupaikade killustumine ja võimalikud Euroopa Liidu LULUCF „trahvid“ jäävad Eesti ühiskonna kanda,“ märgivad ettevõtjad.

Olukorda raskendab Venemaa ja Valgevene tooraine kadumine turult, mis on tekitanud tööstuses surve asendada enne Ukraina sõja algust imporditud mahtusid Eesti kohaliku metsaga, ületades sellega looduse taluvuspiiri.

Kaitsealad ei tohi sõltuda majanduskvoodist

Tehnoloogiasektor kritiseerib teravalt eelnõudes peituvat uut 70/30 majandusmetsa ja looduskaitse loogikat, mis seob kaitsealade pindala majandusliku kvoodiga. „Kaitsealade koosseisu kirjeldus on ebaselge ja neid võidakse hakata omakorda vähendama selleks, et säilitada majandusmetsa osakaal. Kui looduskaitse muutub poliitiliseks ja ajutiseks, kaob pikaajaline vaade ja teaduspõhisus.“ hoiatavad allakirjutanud.

Ettevõtjate soovid valitsusele:

  1. Peatada koheselt metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste kiirustades menetlemine puuduliku mõjuajanlüüsi ja huvigruppide ebapiisava kaasamise tõttu

  2. Tellida sõltumatu majanduslik mõjuanalüüs, mis hindaks eelnõude pikaajalist mõju Eesti majandusele tervikuna, arvutaks läbi erinevate raiemahtude stsenaariumid ja jätkusuutlikkuse, sealhulgas mõju elurikkusele, Eesti rahvusvahelisele mainele ja LULUCF-i kohustustele.

  3. Suunata fookus kõrgemale lisandväärtusele. Riik peab soodustama puitu pikalt väärindavate valdkondade (disainmööbel, puitmajad, ehitusmaterjalid) lisandväärtuse kasvu näiteks loov- ja digilahenduste kaudu ning vähendama puidu ühekordset kasutamist (pellet, küte, tselluloos).

„Hiljutine hasartmänguseaduse praak näitas, kui kulukaks osutub seadusloomega kiirustamine. Metsaseadusega sarnase vea tegemine on kordades ohtlikum, sest loodusressursi taastamine ei võta aastaid, vaid põlvkondi,“ rõhutavad ettevõtjad.

Allpool on avalik kiri täismahus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)